Legendaarne draamateatri näitleja vähendab koormust, kuid lõplikult lavalaudu siiski ei jäta

Ester Pajusoo Vanaeide rollis lavastuses «Mäed» Foto: Mats Õun

Olgugi et draamateater andis esialgu ühismeedia vahendusel teada, et trupi staažikaim näitleja Ester Pajusoo lõpetab näitlemise sootuks, siis peagi täiendati, et 88-aastane näitleja võtab teatris väiksema koormuse.

«Ester Pajusoo on Eesti teatri kõige helgem inimene, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Aitäh Draamateatrile kingitud aja ja hetkede eest!» kirjutas teater 1. juulil 89. sünnipäeva tähistava näitlejatari otsusest teatavas postituses.

Kui esialgses postituses teatas teater, et Pajusoo läheb pensionile, siis peagi täiendati, et näitleja vähendab koormust, kuid lavalaudu täitsa maha ei jäta.

«Ester tõmbub aktiivsest näitlejatööst veidi tagasi, ent jätkab näitlemist Draamateatri koosseisus,» lisati postituses.

Pajusoo on näidelnud ühtekokku 64 aastat, tema kaukas on üle 125 rolli. Viimati nägi Pajusood Priit Pedajase lavastuses «Igatsuse rapsoodia».

Pajusood kui draamateatri pikaajalist näitlejat on varem iseloomustatud kui täpset, stabiilset ja toetavat partnerit ka episoodilistes rollides. Teda tuntakse meisterliku kõrvalosade ja lasterollide täitjana. Pajusoo südamlikkus, aga ka absurdi- ja huumoritaju näitlejana on teinud temast ühe armastatuima Eesti näitleja.

Ester Pajusoo on sündinud 1934. aastal Tuhala vallas. Ta lõpetas 1957. aastal draamateatri õppestuudio ja on alates 1959. aastast Eesti Draamateatri näitleja, kus ta on mänginud 125 rollis. Nende hulgas on osatäitmised legendaarsetes lavastustes – Roosi Voldemar Panso «Tantsus aurukatla ümber» (1973), Mikk Mikiveri lavastustest tädi Elfriede «Pilvede värvides» (1986) ja Maali «Minekus» (1988), Naine Priit Pedajase ühes tuntuimas Madis Kõivu tõlgenduses «Kokkusaamine» (1991). Lastele mängitud rollidest mäletatakse teda näiteks Boris Kaburi Ropsi-lugudest (1964–65) ja Ivo Eensalu lavastusest «Lobasuu ja Pingviin» (1993).

Ka on Pajusoo mänginud kuuldemängudes, telelavastustes («Nõiakivi», 1979) ja filmides («Näitleja Joller», 1960). Pajusoo on 2002. aastast tänaseni laval «Eesti matuses» uudishimuliku naabrinaise Iidana ja «Isamaa pääsukestes» krapsaka Anuna, kes samuti ei pelga poisterolle. Mõlema näidendi autor on Andrus Kivirähk ja lavastaja Priit Pedajas. Viitena kunagisele «Pilvede värvidele» mängis Pajusoo vanaema Annat vaheldumisi Ita Everiga noore helilooja Rasmus Puuri samanimelises ooperis Estonia teatris (lavastaja Roman Baskin, 2017).

Ester Pajusoo on pälvinud Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2004) ja Eesti Näitlejate Liidu auraha (2011). 2020. aastal pälvis Pajusoo pikema aja vältel teatrikunsti panustamise eest antava Hea Teatri Auhinna.