ARVUSTUS ⟩ Rännak universumi südamesse algab Paides

Viimane vaatus tõi erinevaid teekondi läbinud vihmavarjurühmad aga koospühitsemiseks ühise pika laua taha kokku. Foto: Dmitri Kotjuh

Kuigi lavastuse tutvustus kõneleb ajaloos märgilistest väljakutest suisa kergelt revolutsioonilisel noodil, on Paide teatri rännaklavastus «Väljak» märksa argisemalt mõtlikum sisekaemus ühe linna südamesse ja seal toimuvasse – või toimumata jäänusse.

Paide endine linnapea Priit Värk küsis juba 2021. aastal aktsiooni «33 kõnet» raames: kuidas anda kogukonnale võime unistada? Kunagise meeri (pool)fiktiivsete tegelaskujudega vastuste otsimises ning Paide teatri uue meeskonna ühistööna sündinud lavastuses näeb mõneti sarnast taotlust. Kui Värgi sõnul on ühiskonda muutvad teekonnad sageli utoopilised ja ettearvamatud, siis «Väljaku» retkel satub unistamise temaatikale veidi vastukäivalt silmitsi parasjagu eneseteadliku realismiga – sõna «pommiauk» tundub näiteks väikelinnade kohta veel igati käibel olevat.

Veerand tundi enne selleõhtuse rännaku algust oli küll eemalt näha Paide keskväljakule kogunevaid inimesi, ent kuskil polnud suuri loosungeid või pikalt looklevaid järjekordi. Ligi astudes said kõik vaatajad värvilise kleepsu ja juhised vastavat värvi vihmavarju alla koguneda. Juhus loosis mind rohelisse gruppi ja niisiis võtsingi viis minutit enne algust rohelise vihmavarju seltskonnale sappa. Meie rännakujuhiks oli noor elupõline paidekas, ent suurem osa minu kaasrändajatest oli tulnud lahti rulluvat armastuskirja Paidele vaatama sootuks mujalt.