NÄDALA KIRJANIK ⟩ Inimese mõistmiseks tuleb tema elu vaadelda moraalsete hinnanguteta

1967. aastal Ida-Saksamaal sündinud kirjanik Jenny Erpenbeck kohtus lugejatega 11. mail Tallinnas. Foto: Kris Moor

Kirjandusfestivali Prima Vista kutsel Eestis viibinud saksa kirjanik Jenny Erpenbeck kohtus päev pärast 10. mail Tartus toimunud autoriõhtut lugejatega Tallinnas rahvusraamatukogus, kus luges katkendeid oma romaanist «Viimsepäeva õhtu» (2012, eesti keeles 2021) ning vestles kirjandusteadlase Aija Sakovaga muuhulgas ajaloo meelevallast, üleminekust ühest ajastust teise, aga ka aja tagasipööramatusest ja leinast.

Miks te kirjutate? Kas kirjutamine on teie jaoks tungiv vajadus midagi väljendada ja midagi uurida?

Minu meelest on sedalaadi paatos, et sa pead kirjutama, pisut veider. Sa pead sööma, jooma, magama, sul peab olema katus pea kohal, aga kirjutama sa ei pea. Ma kirjutan meeleldi ja tajun seda kui privilegeeritud elukutset, sest võin endale aega võtta, et mõelda rahus asjade üle, mille üle tahan mõelda. Aasta, mõnikord kaks või kolm. Muidugi tuleb kirjutamisel ette kriise, kuid ma saan teemad, mida tahaksin uurida või mille kohta midagi teada, endale ise välja valida. Olen seejuures väga vaba.