1981. aastal trehvasid Londonis ühes hi-fi-poes juhuslikult Neil Tennant ja Chris Lowe. Huvitaval kombel oli tollal muusikaajakirjanikuna leiba teeninud hilisem vokalist Tennant see, kes oli sinna ostma läinud süntesaatorit Korg MS-10.
NÄDALA PLAAT ⟩ Mehed, kes teavad popi saladust
Selle juhusliku kohtumise tulemusena sündis sündiduo Pet Shop Boys, viimase nelja aastakümne üks säravamaid, elegantsemaid ja laitmatumaid popmuusikakooslusi. Bänd, mis on kinkinud maailmale vähemalt kolm praktiliselt täiuslikku kauamängivat, mille väärtus ajas on üksnes paisunud. «Please» (1986), «Actually» (1987) ja «Behaviour» (1990) on meloodilis-nukrad meistriteosed, kus pole ühtegi nõrka pala.
Pet Shop Boys
«SMASH – The Singles 1985–2020»
Parlophone Records Limited
5/5
Mitte et duo ülejäänud diskograafia tervikuna kuidagi alaväärtuslik oleks, aga üldiselt on 14 stuudioalbumit välja andnud Pet Shop Boys ikkagi klassikaline näide singlibändist. Nad suhtusid ja suhtuvad tänaseni singlitesse väga tõsiselt ning sageli on nende B-pooltel leiduvad versioonid väärtus omaette. Pet Shop Boysi 12-tolliste singlite juures on väga tähelepanuväärne lisaks sisule ka nende kujundus ning kindlasti on need ajas suureneva väärtusega kollektsioneerimisobjekt.
Kronoloogiliselt reastatud lugudega «SMASH» on juba nende neljas greatest hits’i kogumik, seltsiks varem ilmunud plaatidele «Discography» (1991), «PopArt» (2003) ja «Ultimate» (2010). 55 palaga, kolm ja pool tundi kestev «SMASH» annab oma eelkäijatele haardelt, mahult ja erinevatelt formaatidelt silmad ette. Ning muusikat füüsilisel kujul hindajate jaoks muidugi ka hinnalt. Ma kuulun pigem nende hulka, kes peavad parimate palade kogumikke parimal juhul ehk omamoodi sillaks kollektiivi kontseptuaalsete ja täiemahuliste tööde juurde, aga Pet Shop Boys seda reeglit ei kinnita.
Samas on neil hitte kogunenud nii palju, et nendest saab kokku panna hulgaliselt täies mõõdus albumeid. Duo viimasest stuudioalbumist «Hotspot» on möödas kolm aastat, poisid tegelevad menukate kontsertide andmisega ja stuudiosse esialgu ei kiirusta. Nende muusikaline pärand on samas nii mahukas, et seda annab soovi korral remasterdada ja tuulutada veel aastaid. Kõik kogumikul leiduvad palad ongi praeguseid stuudiovõimalusi arvestades üle käidud ning sellele leiab lisaks ka omajagu rariteetseid versioone. Ühtegi tundmatut pala kirsiks tordile sedakorda pandud ei ole. Täiesti võimalik, et nii mõnigi radio-edit kõlab paremini kui originaal, aga eks seegi ole puhtalt maitse asi. Kahvatu kauniks mängiv Pet Shop Boys suudab unikaalsel viisil liita tervikuks armastuse, poliitika, ühiskonnakriitilisuse ja hedonismi.