NÄDALA SUVETEATER Kolm meest ilma paadita, naisest rääkimata

Pille-Riin Purje
, teatrivaatleja
Copy
Ärimees (Üllar Saaremäe, vasakult), Sõjaväelane (Raivo E. Tamm) ja Professor (Sulev Teppart) lavastuses «Kolmekesi kahevahel».
Ärimees (Üllar Saaremäe, vasakult), Sõjaväelane (Raivo E. Tamm) ja Professor (Sulev Teppart) lavastuses «Kolmekesi kahevahel». Foto: Kalev Lilleorg

Alustan vastukaja tagasivaatega. Aastal 2003 asutasid Roman Baskin ja Üllar Saaremäe projektiteatri Kell Kümme. Lavastaja Roman Baskini repertuaarivalik oli nõudlik, vaimukas, komöödiažanri suhtes erksalt lugupidav. Saaremäe jätkab ja hoiab nüüd oma teatris Sagittario sedasama maitsekat nõudlikkust, materjalivalik aga lähtub lavastaja isikupärast.

Kui vaadata teatri logo – T-tähe graafikas aimumas nool ja rist, aga ka katus ja elektritraat –, sobib see ideaalselt komöödia «Kolmekesi kahevahel» müstilise hoovusega. Suveteatri hooajas on Luigi Lunari kolme ukse müsteerium igati teretulnud, publik saab naerda, ilma et peaks seejuures mõistust ja kujutlusvõimet välja või tasalülitama.

Itaalia näitekirjaniku Luigi Lunari (1934–2019) loomingu tõi eesti lavale Tiit Palu, kes siiamaani oligi Lunari ainulavastaja, kolme näidendiga neljal korral. «Kolmekesi kahevahel ehk Kolm meest ilma paadita» esietendus 1998. aastal Vanemuises, osades Kaido Veermäe, Indrek Taalmaa, Rain Simmul ja Helena Merzin. Lavastusel oli aega areneda ja näitlejatel improvisatsioonirõõmu kogeda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles