GALERII Tartus avati suurejooneliselt festival Klaaspärlimäng

Copy

Eile avati Tartu Jaani kirikus täissaalile kuuepäevane nüüdis- ja klassikalise muusika festival Klaaspärlimäng. Laval oli kuueliikmeline Järvide muusikute dünastia eesotsas maestro Neeme Järviga. Suurepärase tšellovirtuoosina tõestas end taaskord Marcel Johannes Kits. Esmaesitusele tuli Kristjan Järvi uudisteos «Meelte videvik».

Festival jätkab täna kell 19:00 muusikalis-ajaloolise etteastega «Vastuvoolu: vürst Andre Volkonsky 90». Esinevad Peeter Volkonski ajaloolise tausta vestjana, Aleksei Ljubimov klaveril, metsosopran Helen Lokuta ja ansambel Prezioso. Kõlavad teosed Andre Volkonsky, Joseph Haydni, Franz Schuberti, Valentõn Sõlvestrovi ja Arvo Pärdi sulest.

Kell 22 saab Tartu Jaani kirikus näha ainulaadset sümbioosi: kunstnik Anna Litvinova loob Modest Mussorgski kuulsa klaveritose emotsioonil kümme liivajoonistust. Vene ühe kuulsaima helilooja teose «Pildid näituselt» toob kuulajateni Eesti noorema põlvkonna särvamaid pianiste Johan Randvere.

Anna Litvinova käe läbi sünnib kümme ainult hetke elavat liivajoonistust – samapalju kui on osi klaveriteosel «Pildid näituselt». Iga osa järel saab publik vaadelda ja pildistada valminud liivajoonistust, misjärel see kohe laiali hõõrutakse, et alustada uut. Nii on tegu harvaesineva hetkelise kunstiloominguga, kus kohtuvad kunst, mis on kunagi saanud muusikaks, et taaskord saada kunstiks.

Anna Litvinova on tuntud julge, eksperimenteeriva ja värvika kunstnikuna. Nii grupi- kui üksiknäitustel on teda väljaspool Eestit saatnud edu paljudes maailma riikides. Eesti üks tuntumaid noori pianste Johan Randvere on astunud üles erinevates tuntud kooslustes ning paljudel maailmakuulsatel lavadel.

Modest Mussorgski «Pildid näituselt» on üks helilooja olulisemaid teoseid ja teetähis vene muusikas, mille saatus oli tuntuks saada alles palju aastaid hiljem – 1874. aasta teos ei leidnud helilooja eluajal kriitikute mõistmist.

Johan Randvere esitab lisaks Mussorgskile kontserdil ka Wolfgang Amadeus Mozarti ja Heino Elleri teoseid.

Tagasi üles