ARVUSTUS Poolteist lavastust Pärnus ja üks mälestus

Andrus Karnau
, ajakirjanik
Copy
Lavastus "Helluse keeles".
Lavastus "Helluse keeles". Foto: Maris Savik/Endla

Pärnu Endlal tuli sel kevadel välja spetsiaalne suvest kõnelev näitemäng «25 kraadi ja päike». Inimestelt kogutud lood muru niitmisest, grillimisest, telkimisest, putukatest ja kõigest, mis seostub üürikese hetkega kevade ja sügise vahel.

Vahetult enne jaanipäeva esietenduseni jõudnud Edward Albee «Merrevaade» kõneleb ka justkui suvest. Ega muul ajal saagi mere ääres peesitada, aga Albee tekst on nii mitmekihiline, et liiv on seal kõigest ettekääne.

Seda on minuga Endlas varemgi juhtunud, et pärast Küüni lühikest lavastust hiilin suurde saali. «Merrevaate» esietenduse järel oli tunne, et tahaks veel teatrit, et midagi on justkui puudu. Suures saalis oli sobivalt vaheaeg ja rõdu istmeread peaaegu tühjad.

Kaks lavastust moodustasid üsna hea paari. Albee oma väga tugev näidend, igavikuline, absurdne ning traagiline ja koomiline ühteaegu. «Helluse keeles» («​Terms of Endearment») on aga tubli pisarakiskuja tükk, kus mõelda pole millegi üle, tuleb vaid tunda. Eks tunda võiks midagi ka Albeega, aga lavastus oli paraku tagasihoidlik, kus mitmekordselt auhinnatud ameeriklase elujaatav nukrus pole päris lõpuni mõeldud.

Tagasi üles