Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb mainekal Aix-en-Provence'i festivalil

Ia Remmel
, ajakirja Muusika peatoimetaja
Copy
Grupistseen Alban Bergi ooperist «Wozzeck»
Grupistseen Alban Bergi ooperist «Wozzeck» Foto: Monika Rittershaus/Festival Aix-en-provence 2023

Suvel toimub maailmas loendamatul arvul muusikafestivale, kuid vaid vähesed neist on need «suured», mis kõrguvad üle teiste ja on tulevikutrendide teenäitajaks.

Selline on Lõuna-Prantsusmaal peetav Aix-en-Provence’i festival kõrvuti Bayreuthi Wagneri festivali ja Salzburgi muusikafestivaliga. Esinemiskutse sinna on kõige uskumatute unistuste täitumine. Eesti Filharmoonia Kammerkoor on sellise kutse saanud aga juba neljal korral.

Otsingulise meelega Aix-en-Provence’i festival

Iidne Aix-en-Provence’i linn on mähkunud kuumalainesse, palavus küünib päeval 40 kraadini. Linn on täidetud festivali silmatorkava sümboolikaga – puna-sinised pulgakujundid valgel taustal. Neid on suurte plakatitena seintel ning linnatuure tegevatel minibussidel. Hiiglaslike plataanide all tänavakohvikutes on jahedam, seal joob linnarahvas klaasikest rosé’d (rosé on just Lõuna-Prantsusmaa spetsialiteet), Coca Zerot, tõmbab hinge, suhtleb ja töötab.

Küsin Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegevjuhilt Esper Linnamäelt, kuidas koor festivalile kutsuti. «Meie ajalugu Aix-en-Provence’i festivalil läheb tagasi aastasse 2011, kui koor osales Verdi «Traviata» ja Mozarti «Tituse halastuse» produktsioonis. Koostöö tekkimisel oli oma osa dirigent Marc Minkowski soovitusel, mis meile sinna aitas uksi avada. Esimestes produktsioonides õnnestus kõik kenasti teostada ja nii kutsuti koor kahe aasta pärast tagasi. Siis tuli pikem paus – sõltub etendustest, kuhu koori kvaliteet ja vokaaltämber sobib, sest tegu on ju ooperifestivaliga. Ootasime oma aega ja õiget kunstilist kooslust ja see tuligi 2021. aastal Kaija Saariaho spetsiaalselt festivalile loodud uudisooperiga «Innocence».»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles