KULTUURIS KUUM ⟩ Barbie – isegi kui nukku põlgad, tahad näha filmi

«Barbie» pildistamissessioonil vasakult: Kate McKinnon, Issa Rae, režissöör Greta Gerwig, Keni osatäitja Ryan Gosling, Barbie osatäitja Margot Robbie, America Ferrera ja Michael Cera. Foto: Jordan Strauss/Invision/AP/Scanpix

Aasta 2023 on kahtlemata Barbie-aasta. «Barbie» pole pelgalt aasta oodatuim film, vaid taasleiutatud kultuuriline fenomen. Kes ei taha Barbie olla, tahab «Barbiet» vaadata ning kes ei taha «Barbiet» vaadata, unistab vähemalt mingil määral sellest, et nautida fantastilist elu plastideaalis, ka siis, kui seda endale veel tunnistada ei söanda.

Kuid miks on 64 aastat tagasi loodud nukk tänu režissöör Greta Gerwigile hakanud elama oma elu? Mil määral suhestub Barbie üldse enam nüüdisaegse maailmaga, kui Barbiet on juba aastaid peetud tagurlikke soorolle ja toksilist kehakujundit kultiveerivaks iidoliks, kes võiks parem unustusehõlma vajuda?

Üldiselt seostatakse Barbie-nukkudega roosasid unistusi ja aksessuaare, väärastunud kehakuvandit ning soolist diskrimineerimist. 1970. aastatel protesteeriti selle vastu, kuivõrd ebarealistlikud olid Barbie proportsioonid ja leiti, et lastele ei peaks tutvustama nii seksuaalseid nukke, mis nad ära võiksid rikkuda.