NÄDALA SUVETEATER Agatha Christie tumedaim lugu Viinistul

Copy
Ülle Kaljuste suurepärane rollilahendus meenutab nii häälelt kui ka maneeridelt Ita Everit.
Ülle Kaljuste suurepärane rollilahendus meenutab nii häälelt kui ka maneeridelt Ita Everit. Foto: Vahur Keller

Viinistu katlamajja sisenedes tervitab vaatajat juba uksel Kellerteatrile omane kergelt gootilik atmosfäär, seekord küll mitu korda suuremas mõõtkavas kui teatri kodusaalis, Tallinna vanalinna serval asuvas Püssirohuaidas. Kellerteatri suvelavastuseks on pea kolm tundi vaatajate meeli pinevil hoidev Agatha Christie aegumatu krimiklassika «Ja ei jäänud teda ka».

Ruumikale lavale on sisse seatud Sõdurisaarel asuva villa üks tubadest, kuhu kogunevad peagi majapeole kaheksa hoolega kutsutud külalist: kohtunik, arst, politseinik, kindral, kapten, rikas uljaspea, vanatüdruk ning kaunis sekretär. Nende heaolu peavad tagama kahtlase olemisega teener ning tema majapidajannast kaasa.

Omaette aplausi väärib juba see, et Vahur Keller on tõlkinud ja lavastanud Agatha Christie 1941. aastal kirjutatud näidendi, mitte dramatiseerinud üht​ Christie kuulsaimat ja suurima müügieduga romaani, mida Euroopas tuntakse küll pisut teise nimega, kuid mis Ameerika lugejateni jõudis pealkirjaga «Ja siis ei jäänud ühtegi». Põhjus, miks Christie ise romaani põhjal näidendi kirjutas, oli proosaline: ta nimelt vihkas, kui keegi teine tema romaane dramatiseeris.

Tagasi üles