KULTUURIS KUUM ⟩ ÄKA-disain. Süsteemne pettus EKA graafilise disaini osakonnas

Kas tehisaru võtab disainerilt leiva? Jah, loomulikult, kui disainer ise on end loojast interneti prügikolliks taandanud. Sodi sorteerimises on AI inimesest kindlasti suurusjärgu võrra tõhusam nobenäpp. Foto: Repro

Igas asjas tuleb tunda piire

Nalja tehti nüüd peab piisama

Juhan Viiding «Kolimine»

Ilmselgelt ei ole graafiline disain ja disainiharidus praegu ei maailma ega Eesti kõige tähtsam teema. Aga seda just kiduuss ja majavamm ootavadki, et tähelepanu oleks mujale suunatud ja nad saaksid segamatult kasvada ja paljuneda. Samamoodi nagu pesemata hambaid ei ole mõtet vabandada kliimamuutuse või mullistustega maailmapoliitikas, ei anna see kõik õigustust ka äbara kunsti ja kujunduse tootmiseks, veel vähem taolise äbaruse tootjate juurde tootmiseks.

Mõni rida ajaloost: Sitt või Mitte Sittagi

Kui tegus noor disainer Kristjan Mändmaa naasis õpinguilt Rietveldi akadeemiast Hollandis, avaldas ta aastal 2002 ajakirjas kunst.ee otsekohese pealkirjaga ülevaate siinse graafilise disaini seisust «Sitt. Ehk põnevat Eesti graafilises disainis». Nagu arvata võibki, tekitas hoogne sõnavõtt meie triitonitiigis kohaliku tähtsusega tormi.