ERILINE TUNNUSTUS Eesti kunstinäitus teeb maailma suurtele tegijatele silmad ette

Kultuuritoimetus
Copy
Briti kunstioksjonimaja Christie's avaldas edetabeli selle suve kunstinäitustest, kus teenis väärika teise koha Yayoi Kusama ja Louvre'i-Napoli näituse vahel KUMU näitus «Läbi su silmaterade musta kuru».
Briti kunstioksjonimaja Christie's avaldas edetabeli selle suve kunstinäitustest, kus teenis väärika teise koha Yayoi Kusama ja Louvre'i-Napoli näituse vahel KUMU näitus «Läbi su silmaterade musta kuru». Foto: Toomas Huik

Briti kunstioksjonimaja Christie's avaldas edetabeli selle suve Euroopa kunstinäitustest, mis on väärt külastamist. Teise koha teenis Yayoi Kusama ja Louvre'i-Napoli näituse vahel KUMU näitus «Läbi su silmaterade musta kuru».

KUMU tutvustab oma kodulehel näitust nii: «1960. aastate teisest poolest tõuseb esile silmapaistev hulk naisautoreid, kes mitmel viisil uuendasid hilisnõukogude perioodi graafikat. Näitus toob kokku Concordia Klari (1938–2004), Silvi Liiva (1941), Marju Mutsu (1941–1980), Naima Neidre (1943), Kaisa Puustaki (1945), Marje Taska (1955), Vive Tolli (1928–2020), Aili Vindi (1941), Mare Vindi (1942–2020) ja Marje Üksise (1945) 1960.–1980. aastate loomingu. Ühelt poolt on nende autorite loodu lukuauguks, mille kaudu avaneb nõukogude perioodi graafika eripära. Teisalt asetuvad nende autorite teosed ja neis käsitletud teemad sujuvalt nüüdsesse kunstipilti.

Neis mõnel juhul minimalistlikes, teisalt plahvatuslikes ja lopsakates pildiruumides peegeldub vastu autorite mitmekülgne suhe tolleaegsete keskkondade ja olemisviisidega. Peamine märksõna, mis vaadeldavate kunstnike erinevaid autoripositsioone ühendab, on hübriidsus. Sünteesides tehislikke ja looduslikke elemente, pannes omavahel vabalt dialoogi nähtusi, materjale, lugusid, kehasid, müüte ja ruume, loovad kunstnikud uusi kooslusi».

Hübriidsust mõistamegi siinkohal kui pildielementide vahel loodud suhet, mis on avatud, mittehierarhiline, empaatiline, paindlik, mittebinaarne ja tähelepanelik, samas erinevate nähtuste komplekssust esile toov. Piir või seda markeeriv graafiline joon on neis teostes tihti kokkuleppeline, poorne, suhteline ja avar võimalus. Näib, et graafikute eesmärgiks ei olnud tekitada pildiruumides rebestavaid konflikte. Vastupidi, nad seadistasid ümbritsevat maailma ja reaalsust ümber viisidel, et see ei laguneks või pihustuks vastandlikeks osakesteks, vaid tekitaks erinevate elementide põimumisest tuleneva uue sünergia. See on lähenemine, mis näib pakkuvat midagi olulist liikumaks edasi ka kriisidest vaevatud nüüdisajas».

Christie's toob välja Aili Vindi teose «Variatsioonid D VII», mis tähistab naise keha jõudu ning lisaks pälvis erilist tähelepanu ka Concordia Klari teos «Aadam and Eeva», kus paar koorib maha oma naha ning paljastab selle all olevad skeletid. 

Näitust saab Kumus külastada kuni 5. novembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles