Hoovikeldris peavad ehted ja raamatud omalaadset dialoogi

Maria Valdma-Härm «Sõnade surnuaia» puhul on teemaks sõna tühistamine. Foto: Madis Veltman

Juuli keskel avas kunstnik Maria Valdma-Härm oma lapsepõlveradadel ehk Hiiumaa muuseumi Pika Maja hoovikeldris näituse «Sõnade surnuaed». Mais-juunis said huvilised uudistada kunstniku samanimelist etteastet Tallinnas A-Galerii SEIFis.

Teine «Sõnade surnuaed» on keldrivõlvide alla loodud performatiivne raamatukogu − installatsioon, kus paarkümmend ehet ja objekti (raamatuvirna) moodustavad kontseptuaalse terviku. Raamatu motiivid, sõnad ja tekstikatked on valatud mustast portselanist ehteiks, mida ilmestavad puit, kuld või hõbe ning poolvääriskivid.

«Kui alguses tundus mulle loogilisena A-Galerii ja Kärdla näitused ühendada, siis tegelikkuses kujunesid need erinevateks «Sõnade surnuaedadeks», kumbki oma ruumipoeetikaga. Tallinnas eksponeerisin riiulitel leht lehe haaval põletatud raamatuid, aga saarel mõistsin, et võlvkeldris peab see väljapanek teistsugusena jätkuma.

Kõigepealt lummas keldris tagaseina kinni müüritud uks, mis mõjus kui kabeli altar, ja ma tajusin, et see koht vajab fookust. Valasin hõbedasse täheladudest kopeeritud (trükkimiseks kasutatavatest tähtedest) moodustatud sõna «Uni» ehk kolm tähte,» selgitab Maria Valdma-Härm.