Draamateatri lavastaja ja endine peanäitejuht Priit Pedajas jääb Ita Everit mäletama kui erilist ja mitmekülgset näitlejat, kelle pühendumus oma tööle äratas alati imetlust. Pedajas tõi välja ka ühe oma Draamateatri lavastuse, kus Ever eriliselt silmapaistev oli.
Draamateatri lavastaja Priit Pedajas: Ita Everil oli suurepärane huumorimeel
«Mina puutusin Everiga kokku tihedalt, aga ainult tööalaselt,» meenutab Pedajas lahkunud näitlejat. «Tal oli haaret ja tal oli suurepärane huumorimeel. Selles mõttes mõjus ta väga eriliselt ja mitmekülgselt, sest sedavõrd hea huumorimeelega näitlejannasid ei olegi väga palju.»
Pedajase sõnul oli Everil hämmastav taju ja ta polnud ilmaasjata armastatud komöödianäitleja. «Üks suur osa, mille ta minu lavastuses tegi, oli Tracy Lettsi «Augustikuus». See oli hiilgav! Ta oli oma töös väga täpne. Tema juures mõjus omapäraselt ka see, et ta ei sekkunud teatris olmeküsimustesse, vaid tegeles sisuliste küsimuste, enda asjadega. Teda ei huvitanud mingid isiklikud olmesuhted, Everi jaoks oli oluline jääda professionaalseks ja töö oli talle kõige olulisem. Temas oli kohusetunnet ja täpsust. Meil klappis töö väga hästi, ta oli nii pühendunud.»
2010. aastal Draamateatris etendunud «Augustikuu» tõi Everile Violet Weston Augustikuu rolli eest Eesti teatri aastaauhinna naispeaosatäitjale. Pedajas peab seda enda mälestusväärseimaks koostööks Everiga, kuid samuti jääb lavastaja Everit säravalt mäletama ka pika pealkirjaga lavastusest «Kui me Moondsundi Vasseliga Kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta». «Ta lustis seal kogu täiega!» mäletab Pedajas 1999. aastal etendunud lavastust.