Mart Juur austab Ita Everi mälestust uhke anekdoodiga

Mart Juur. Foto: Keijo Kohv/Apollo

Mart Juur austab Ita Everi mälestust sotsiaalmeedias üsna omapäraselt, kuid naljamehele omasel moel – anekdoodiga. Juure lahkel loel jagame uut nalja ka Postimehe lugejatega. 

Ita Ever jõuab teatriparadiisi. Esimene, keda seal kohtab, on Eints.
- Eino, sina siin? Millega tegeled? Kas sa söönud oled?
- Pole absoluutselt aega söömiseks! Teeme Järvetiga «Päikesepoiste» proove. Ma ütlen sulle, Ita – Järvetiga töötamine on absurd, anekdoot, täielik komöödia!
Mööda tormab Järvet, kohver pakitud, ja teatab:
- Seltsimees Baskiniga koos töötada pole võimalik. Mina lahkun, põrgusse!
Eintsil aga juba uus plaan:
- Ongi hea. Kohe helistan Volli Pansole, on aeg «Mees, naine ja kontsert» jälle lavale tuua publiku nõudmisel. Pane tähele, piletid lähevad paremini kui Onu Bellal!
Aga Panso telefon ei vasta. Panso istub Smuuliga Kuku klubis. Smuul räägib:
- Volli, kas sa usud, tänapäeva noored polegi hukas, toovad minu bareljeefi juurde pidevalt lilli!
- Naljakad inimesed, ohkab Panso.