Kui silm näeb nii hästi, et see on juba natuke perversne

Miles Aldridge, «Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020» näitusevaade. Foto: Mihkel Maripuu

Fotograafia on 20. sajandi suurim katastroof, leidis kord sügavalt misantroopne austria kirjanik Thomas Bernhard. Fotografiskas eksponeeritakse kahe kunstniku, László Moholy-Nagy ja Miles Aldridge’i näitusi, kes selle katastroofiga omal kombel hakkama püüavad saada.

Bernhard leidis lisaks, et fotograafia praktiseerijad on süüdi ühes suurimas kuriteos, mida on võimalik sooritada – muuta loodus groteskseks. Ka inimesed nendel fotodel pole muud kui haletsusväärsed nukud, tundmatuseni moondunud, vahivad hirmunult halastamatutesse läätsedesse, ajudeta ja tülgastavad, jätkas ta talle omases «liialduskunstilises» laadis.

Ungari päritolu juut Moholy-Nagy oli maalikunstnik ja fotoeksperimentalist, hardcore modernist. Teda seostatakse tugevalt ka Bauhausi kunstikooliga (oli ta nimelt Bauhausi metallikoja juhataja ja professor), kus sünteesiti erinevaid kunstiliike ja prooviti niiviisi ka välist reaalsust muuta.

Ehitati maju, mööblit, kujundati lavasid, tegeleti graafilise disainiga jne. (Moholy-Nagyt peetakse üheks graafilise disaini pioneeriks). Bauhausi suurimaks reaalsuse muutmiseks võib pidada Tel Avivi Valget linna, kus on ligikaudu 4000 selle koolkonna arhitektide projekteeritud maja. See kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.