NÄDALA PERSOON ⟩ Tõnu Kaljuste: see on ju kaugele näha ja tajuda, kas dirigent on täis muusikat või iseennast

Kui Tõnu Kaljustel oleks vaja valida, kas kirjutada raamat oma tegemistest või anda välja uus album, valiks ta viimase. Foto: Tairo Lutter

Teha dirigent Tõnu Kaljustega intervjuu 28. augustil saabuva 70. sünnipäeva puhul ei ole kergete ülesannete killast. Kuhu mahutada kogu see muljet avaldav karjäär, mis eestlusse nii suure jälje jätnud?

Ilmselt võis ennast sama nõutult tunda Eno Raud, kes pidi massiivsest «Kalevipojast» väikese vihiku koostama – oluline tuleb sisse jätta ja kõike muud võivad huvilised vabalt ise uurida.

Kuidas seni olete Birgitta festivaliga rahule jäänud?

Kõik on kujunenud erilisteks sündmusteks, nii Wagner, MacMillan, Ultima Thule kui Steiner. Nargenfestival tellis juba mõni aasta tagasi kahelt heliloojalt – Rasmus Puurilt ja Timo Steinerilt – ooperi. Ooperite väljatoomine on kulukas töö. Birgitta festivalil õnnestus need lõpuks lavale tuua. Eelmisel aastal Tormise/Puuri «Lalli ehk Mere keskel on mees» ja sel aastal Steineri «Crisis». Eesmärgid said täidetud – kui heliloojatelt on midagi tellitud, siis saavad need ka ette kantud.

Teie suve üks eredamaid hetki on muu hulgas kindlasti Nargenfestival. Laiem avalikkus sai teid näha noorte laulupeol dirigeerimas «Mu isamaa on minu arm». Kuidas te selle peoga rahule jäite?

Pärt Uusberg korraldas ilusa peo, neil olid vennaga head mõtted põimunud. Sümpaatne, et lisaks laulmisele väljendasid noored oma mõtteid, mis on sügavalt seotud meie eestlaseks olemise looga. Minu meelest õnnestus pidu ilusti.