Ajaloolane paljastab: mis juhtus Eesti esimese põlvkonna inseneride ja arhitektidega?

Ajaloolane Raimo Pullat oma Tina tänava kodus Foto: Mihkel Maripuu

Teenekas ajaloolane ja paljude ajalooraamatute autor Raimo Pullat on avaldanud veel ühe erakordse teose, sedakorda kaasautorluses noorema kolleegi Tõnis Liibekiga. Raamat «Oma alma mater'it otsimas» on varem ilmunud eesti ja poola keeles ning selle tõlkis nüüd tuntud estofiil professor Cornelius Hasselblatt ka saksa keelde.

Läbi aastasadade on Eestis väärtustatud head haridust. Tehnilistele erialadele mindi Euroopa kõrgkoolidesse õppima juba 18. sajandil, kuid kuni 19. sajandi keskpaigani olid minejateks peamiselt baltisakslased. Alles 19. sajandi teisel poolel siirdusid esimesed eesti rahvusest noormehed õppima inseneriks Peterburi ja Riiga. See raamat ongi peamiselt eestlastest, kes õppisid enne teise ilmasõja puhkemist inseneriks või arhitektiks Euroopa tehnikaülikoolides ja tehnikumides. Põgusamalt käsitletakse raamatus baltisaksa, vene või juudi taustaga kaasmaalaste õpinguid.

Kuigi suurem osa tsaariajal insenerihariduse saanutest õppisid Riias ja Peterburis, on raamatu fookus mujal Euroopas tehnilise hariduse saanute lugudel. Sinna õppima minek oli keerulisem ja nõudis noortelt palju suuremaid pingutusi.