Nädala raamat ⟩ Saksakeelne raamat tutvustab Eesti tehnilise intelligentsi juuri

20. sajandi alguses sai Eesti tööstus hoo sisse just tänu välismaalt tarkust toonud noortele haritlastele. Pildil Lutheri siiani Eesti mööblitööstuse sümboliks jäänud Lutheri vabrik Tallinnas. Foto: Erakogu

Teenekas ajaloolane ja paljude ajalooraamatute autor Raimo Pullat on avaldanud veel ühe erakordse teose, sedakorda kahasse noorema kolleegi Tõnis Liibekiga. Raamat on varem ilmunud eesti ja poola keeles ning nüüd tõlkis estofiilina tuntud professor Cornelius Hasselblatt selle ka saksa keelde.

Läbi aastasadade on Eestis väärtustatud head haridust. Tehnilisi erialasid mindi Euroopa kõrgkoolidesse õppima juba 18. sajandil, ent kuni 19. sajandi keskpaigani olid minejad peamiselt baltisakslased. Alles 19. sajandi teisel poolel siirdusid esimesed eesti rahvusest noormehed Peterburi ja Riiga inseneriks õppima.

See raamat ongi peamiselt eestlastest, kes õppisid enne Teise ilmasõja puhkemist inseneriks või arhitektiks Euroopa tehnikaülikoolides ja tehnikumides. Põgusamalt käsitletakse baltisaksa, vene või juudi taustaga kaasmaalaste õpinguid.

Kuigi suurem osa tsaariajal insenerihariduse saanutest õppis Riias ja Peterburis, on raamatu fookus mujal Euroopas tehnilise hariduse saanutel. Sinna õppima minek oli keerulisem ja nõudis palju suuremaid pingutusi.

Euroopa esinduslikesse tehnikaülikoolidesse õppima läinud eestlased pärinesid paljudest ühiskonnakihtidest. Mõnedki neist pidid trotsima nälga ja ainelist viletsust. Sellest hoolimata toodi kodumaale kõige kaasaegsemad tehnika- ja inseneriteadmised, millega tagati Eesti majanduse kõrge arengutase kõigil peamistel tehnilistel aladel.