INTERVJUU ⟩ Weekend Guitar Trio – teist sellist pole

Weekend Guitar Triot on nimetatud ka helide laboratooriumiks. Kevadel Eesti Raadio 1. stuudios toimunud juubelikontserdil. Vasakult Robert Jürjendal, Tõnis Leemets, Mart Soo. Foto: Pille-Riin Juhkental

Kuulasin hiljuti enam-vähem kõik Weekend Guitar Trio (WGT) albumid läbi ja mõtlesin, et see on kindlasti parimaid bände, kes Eestis tegutsenud ja õnneks ka edasi tegutseb. Sel aastal on nad natuke ka oma 30 aasta juubelit tähistanud.

Alustasid nad aastal 1993, mil Robert Jürjendal oli tulnud kuulsa Robert Frippi meistriklassist ja otsis väljundit. Ta kutsus kampa kaks kitarristi: Mart Soo (tema oli vabama vormiga muusikat juba Tunnetusüksuse koosseisus viljelenud) ja Tõnis Leemetsa. Sellist, kui lubate, siis post-Brian Eno eksperimentaal/ambient/noise/minimal/jazz/etno/elektroonika- jne kitarrimuusikat polnud Eestis varem tehtud. Uus aeg, uus muusika. Nende loomingut võiks laiemas laastus nimetada vabaduse ja distsipliini kohtumise ülevaks rütmiliseks paradoksiks.