Ekstaatiline ekskurss Tallinna kultuurielu põhjakihtidesse

Naised on tulnud pultide taha, et jääda. DJ Dirt Vessel kannustab biite tagant klubis HALL. Foto: HALL

Suve viimasel nädalavahetusel rikastasid Tallinna kultuurielu ja minu närust hinge kaks alternatiivmuusika festivali: Patareiv techno-klubis HALL ning Ülase Fest pungiklubis Sotsiaalkeskus Ülase12.

Jälle on käes need päevad, kui magus suvelõpu melanhoolia hakkab vaikselt järele andma ning läheb sujuvalt üle tundeks, mis ütleb omaaegse lastelaulu lennuka siseriimi toel (ning lastelaulule omase vastutustundetu optimismiga), et kõik on uus septembrikuus.

Et lahkuvat suve väärilise pidulikkusega ära saata, otsustan veeta need viimased õhtud seal, kus parima osa eelmisest kolmest kuust: muusikafestivalidel, detsibellide orgias, lastes oma mõttelistel lokkidel lehvida biitide ja riffide lainetuses. Soovist hoida turvalist pikivahet kõrgkultuuri sisemise pretensiooni ja välise glamuuriga sukeldun pea ees Tallinna kultuurielu põhjakihtidesse. Sinna, kus on võimalikult pime, kitsas, higine ja mürarikas.

Techno-klubi HALL hoovile jõuan paar tunnikest pärast seda, kui augusti viimane reede õhtu on saanud laupäeva ööks. Kartsin tulles, et mind ootab eepiline järjekord, millest on kujunenud HALLi puhul lahutamatu osa klubi legendist, peaaegu möödapääsmatu etapp siinsete pidude osalusrituaalist. Sedapuhku õnneks ei oota, uue piletimüügiputka ees õõtsub kõigest kümmekond tumedat kogu – näib, et tulin piisavalt hilja!

HALLi seinte vahel käiks justkui armutu suurtükilahing, kus lõhkemoona homseks ei hoita – nõukogudeaegsest betoonist summutatud bassibiidid paiskavad Noblessneri ööõhku ähvardavat õnnelubadust. Liigun peauksest sisse. Turvamees paneb mu telefoni kaameratele klubi logodega kleepekad. Järjekordne rituaal, omamoodi püha sakrament.

Kui trepist üles jõuan, selgub, et klubi on rahvast pungil täis. Taas kord näib olevat siia kokku lennanud sadu eri põlvkondadest ja rahvustest ööliblikaid, kel jagub jultumust oodata öölt midagi rohkemat kui netipornot, rämpstelevisiooni ja vooruslikku und. Kõigil on näpud püsti ning suu kõrvuni, kehakeelest ja pilgust õhkumas armastust, dekadentsi ja hedonismi.