KULTUURIS KUUM ⟩ Uute võttepaikade jahil – miks me seda teeme?

Seminaril ütlesid väliseksperdid, et kaardistades uusi sihtregioone, koguvad filmitegijad infot nelja peamise valdkonna kohta: kohalikud toetusmeetmed, pädevad teenusepakkujad, asukohad ja stuudiod. Kui piirkonnas on täidetud vähemalt kaks eeldust, võib see sobida filmimise paigaks. Foto: Maria Kilk

Tartu Filmifondi juht Külli Hansen selgitab, miks tasus Hollywoodi filmide juures töötanud lokatsioonide juhtidele näidata Eesti äärealadel kohti, mida turistid ei näe.

Millest tuleb äärealade nii suur huvi filmi vastu? Küllap saadakse aru, et filmifond toob piirkonnale mitmekülgset kasu. Lisaks majanduslikule mõjule on kohalikel elanikel põnev filmi tegemist jälgida ja selline tuntus suurendab piirkonna turismipotentsiaali. Mida pikem on filmimise periood, seda rohkem kasutab filmigrupp kohalikke teenuseid.

Eestis on neli filmifondi: Viru, Tartu, Saarte ja Pärnumaa filmifond. Nii nagu Film Estonia toetab rahvusvaheliste produktsioonide toomist Eestisse, on regionaalsete fondide eesmärk toetada kohalikku majandusarengut filmiprojektide sinna toomise kaudu.

Filme rahastatakse tagasimaksesüsteemiga ja keskmiselt toob üks välja antud euro piirkonda tagasi neli kuni kuus eurot. Tagasimaksete osakaal on fondides erinev, kuid mahub 20 ja 40 protsendi vahele kuludest, mida filmiprojekt piirkonnas teeb.

Praegu toimub suurem osa Eesti filmivõtetest Tallinnas, Harjumaal ja Põhja-Eestis. Miks? Sest võttegrupi ja inventari liigutamine ühest kohast teise on kulukas ja ajamahukas. Kui peamine võttepaik on Tallinnas, on ülejäänud võttepaigad enamasti 50 kilomeetri raadiuses.

Teisalt, võimalus saada filmile lisarahastust muudab ka kaugemad piirkonnad filmitegijate jaoks atraktiivseks ja üha rohkem planeeritakse võtteid piirkondadesse, kus on olemas regionaalne filmifond. Näitena võib tuua Peipsiveere, kus on viimaste aastate jooksul üles võetud mitu eriilmelist filmi.

Käisime seal, kuhu turist ei satu

Samas näitab Tartu Filmifondi kogemus, et peamiselt Tallinnas asuvate filmitegijate teadlikkus sellest, milliseid teenuseid saab tellida või milliseid võttepaiku leida Tartus ja Lõuna-Eestis, on väike.

Hiljuti väisas Eestit grupp A-kategooria Hollywoodi filmide võttepaikade juhte, kes tulid Eestisse tutvuma kohtadega, mis võiksid sobida suuremahulistele filmiprojektidele. Tartu Filmifond koos Viru Filmifondi ja Eesti Filmi Instituudiga võõrustas kuut tippeksperti, kes on töötanud niisuguste filmidega nagu «Tenet», «The Hunger Games: Mockingjay – Part 2», «Star Trek», «Mission Impossible», «Bridge of Spies», «Inception», «Wonder Woman» jt.

Tutvustasime külalistele Lõuna-Eestit, näitasime Obinitsa küla, Peipsiäärt, Valga, Võru ja Tartu linna. Külaliste soovil viisime neid ka kohtadesse, mida turistidele pigem ei näidata – sõitsime ringi Tartu Annelinna paneelmajade vahel, jalutasime ümber Võru haigla, otsisime vanu tööstuskvartaleid. Lisaks tegime tiiru Tartu Supilinnas, näitasime Tartu Ülikooli hooneid Toomel ja ülikoolilinnakus, ERMi klaasseintel peegelduvaid vaateid ning palju muud.

Iga paik, mida ekspertidele näitasime, pani kellelgi silma särama. Nad olid tänulikud, et said näha kohti, mis on põnevad filmiloogika, mitte niivõrd turismi seisukohast. Ekspertide sõnul on sageli just mahajäetud ja lagunenud paikades hea filmida, sest niisugustes kohtades võib ilma suuremate probleemideta maju nii lammutada kui ka ümber ehitada.

Näiteks saab vana tehast kasutada sõja filmimiseks, «Näljamängude»-stiilis vabadusvõitluse tallermaana või millekski muuks. Kogenud filmieksperdid näevad võimalusi, mida meie ei oska näha. Näiteks väitis Saksamaal elav, aga peamiselt Ameerika filmidega töötav võttepaikade ekspert Markus Bensch, et Võrus asuv Lõuna-Eesti haigla on väga filmilik objekt ja sobiks võttepaigaks vähemalt pooltesse filmidesse, mis on praegu tema töölaual.

Seminaril ütlesid väliseksperdid, et kaardistades uusi sihtregioone, koguvad filmitegijad infot nelja peamise valdkonna kohta: kohalikud toetusmeetmed, pädevad teenusepakkujad, asukohad ja stuudiod. Kui piirkonnas on täidetud vähemalt kaks eeldust, võib see sobida filmimise paigaks.

«Tenet» tõi võimsa läbimurde

Filmi «Tenet» Euroopa võttepaikade eest vastutanud Klaus Darrelmanni sõnul ei olnud Eestis õieti ühtegi nimetatutest, kui nad esimest korda siia tulid. Oli huvipakkuv võttepaik, aga info kõige muu kohta oli puudulik.

Filmimise lõppedes oli aga selge, et olulisemaks kui ülaltoodud punktide täitmine oli teadmine, et Eestis on olemas professionaalsed teenusepakkujad ja filmi toetav keskkond. Kumu sellest, et Eesti inimesed on abivalmis, kiired ja valmis otsima keerulistes olukordades lahendusi, levis Hollywoodi ja suurfilmide tegijate hulgas. Tallinna jaoks oli «Tenet» läbimurre suurte filmide maailma.

Kuidas aga saaksime tuua filmitegijad kaugemale Lõuna-Eestisse, vaatamata sellele, et Tallinnast rohkem kui 50 kilomeetri kaugusele sõitmine on tülikas?

Peame arendama teenuste paketti

Tõsi on see, et Lõuna-Eesti, saared, Tartu, Pärnu ja Narva ümbrus on filmimaailma jaoks äärealade ääremaa, kuid siiski on meil palju väärtuslikku. Meil on võimalikud võttepaigad, tagasimaksetel põhinev toetusmeede ja innukad inimesed. Ekspertide väitel on need oluline osa tervikust, mida ei saa alahinnata. Seega on meil olemas baas, millele toetuda, kuid arendamist vajab kogu süsteem.

Peame mõtlema, kuidas pakkuda rohkem teenuseid, millel on filmitegijate jaoks väärtus. Kui seni on regionaalsed filmifondid suures osas olnud eelkõige filme rahastavad organisatsioonid, siis on aeg tuua regioonidesse rohkem oskusteavet, eksperditeadmisi ja kogemusi ning arendada ja koolitada teenusepakkujaid.

Tartu Filmifond on koostamas andmebaasi, kuhu kogume infot Lõuna-Eesti võttepaikade, filmidele professionaalsete teenuste pakkujate, sobivate majutus- ja toitlustusasutuste ning muu kohta. Seda infot oleme valmis jagama kõikide huvilistega, et rohkem filmiprojekte leiaks tee meie juurde ja veedaks siin rohkem päevi. Teadmine, et Hollywoodi ekspertide jaoks on filmimine Lõuna-Eestis võimalik, annab indu.