Pärdi päevad: Nargenfestival tähistab Arvo Pärdi sünnipäeva muusikaliste dialoogidega

Arvo Pärt ja Tõnu Kaljuste. Foto: Kaupo Kikkas, Arvo Pärdi keskus

Täna algavad traditsioonilised Pärdi päevad, millega Nargenfestival tähistab helilooja Arvo Pärdi 88. sünnipäeva.

Alates 2010. aastast toimuvad Pärdi päevad said alguse Pärdi pidunädalate nime all. Pärdi pidunädalad ehk Arvo Pärdi 75. aasta juubelit tähistava muusikafestivali üritused leidsid aset kolmes Arvo Pärdi jaoks tähendusrikkas linnas – sünnilinnas Paides, lapsepõlvelinnas Rakveres ja õpingutelinnas Tallinnas.

Sel aastal saab Pärdi päevade kontserte kuulata lisaks Tallinnale, Paidele ja Rakverele ka Hiiumaal, Saaremaal, Narvas, Haapsalus, Pärnus, Raplas, Viljandis, Tartus, Laulasmaal ja Viimsis.

«Selle aasta Pärdi päevade kontsertidel on Arvo Pärdi looming dialoogis nii mitmegi heliloojaga. Pärt – Saint-Saëns, Pärt – Tormis, Pärt – Kõrvits, Pärt – Tüür, Pärt – Lang,» Nargenfestivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste. «Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil 11. septembril kõlab vaid tema enda looming. Pärdi muusikat saab sel aastal kuulda ka uue põlvkonna esituses: kontserte annavad Rasmus Puur ja tema VHK orkester.»

Pärdi dialoogid heliloojatega

Arvo Pärt Foto: Pressifoto

PÄRT JA SAINT-SAЁNS. Avakontsert Tallinnas

Pärdi päevade avaakordil 2. septembril Tallinna Jaani kirikus toob Tõnu Kaljuste koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga ettekandele kaks pea sajandilise vahega loodud sümfooniat, mille ühisosa on number 3. Kui prantsuse hilisromantismi helilooja Camille Saint-Saëns kirjutas 3. sümfoonia karjääri kõrgpunktis ja teos jäi tema loomingus žanri viimaseks oopuseks, siis Arvo Pärt oma 3. sümfooniaga oli alles talle ainuomase helikeele otsingutel.

Saint-Saënsi sümfoonia on pühendatud Ferenc Liszti mälestusele, Pärdi teos aga dirigent Neeme Järvile, kelle juhatusel toimus selle esiettekanne Eesti Televisiooni ja Raadio Sümfooniaorkestri esituses Tallinnas Estonia kontserdisaalis juba üle 50 aasta tagasi. Saint-Saënsi «Orelisümfoonias» soleerib Soome noorema põlve üks silmapaistvamaid organiste Aleksanteri Wallius.

PÄRT ja TORMIS. Kontserdid Kuressaares, Kärdlas, Viimsis, Raplas ja Paides

VHK keelpilliorkester ja dirigent Rasmus Puur toovad ühte kontserdikavva kokku Arvo Pärdi ja Tallinna muusikakooli ajast tema õpetaja Veljo Tormise teosed. Mõlema helilooja loomingu oluline lähtepunkt on sõna – sõna, mis võib olla loomingu algimpulss, aga ometi teoses mitte kõlada. Siiski kannavad need teosed oma algtekstidega tugevat ühisosa ja vaimsust.

Nii Pärdi kui Tormise muusika on olnud Nargenfestivali kandvaks teljeks, kuid harva on need kõlanud koos ühes kavas. Kontsertidel astub üles maailma ühe mainekama ja olulisema, Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise viiuldajate konkursi võitja Hans Christian Aavik.

PÄRT ja TÜÜR. Kontserdid Haapsalus, Narvas, Rakveres ja Tallinnas

Erkki-Sven Tüür ja Endrik Üksvärav Foto: Pressifoto

Collegium Musicale kontsertidel kõlab Arvo Pärdi muusika kõrval kaks täiesti eriilmelist Erkki-Sven Tüüri teost. 2001. aastal valminud «Rändaja õhtulaul» on kõige varasem Tüüri a cappella kooriteos. Teos on pühendatud Tõnu Kaljustele ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Dirigent Endrik Üksvärav lisab, et seekord pühendavad nad selle teose Tõnu Kaljustele tema 70. sünnipäevaks.

Teine on 2020. aastal pandeemiaajal loodud «Canticum Canticorum Caritatis», mis esindab Tüüri uuemat harmooniakäsitlust. «Tüüri ja Pärdi looming moodustavad sellel kontserdil kokku väga erilise ja puudutava muusikalise dialoogi,» ütleb Üksvärav.

PÄRT ja KÕRVITS. Kontsert Tallinnas

Dirigent Risto Joosti kavas saavad kokku Arvo Pärdi 2017. aastal loodud eestikeelne kooriteos «Ja ma kuulsin hääle …» ning Tõnu Kõrvitsa eelmisel aastal valminud oopus solistidele, koorile ja keelpilliorkestrile «Tiibade hääl», mille Risto Joost koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga esiettekandele tõi.

Tõnu Kõrvitsa sõnul on see laul lendamisest, unistustest, julgusest ja tingimusteta armastusest.

PÄRT ja LANG. Kontserdid Pärnus, Viljandis, Laulasmaal ja Tallinnas

Ansambel Vox Clamantis ja dirigent Jaan-Eik Tulve toovad oma kavas «Ja ma kuulsin hääle...» Arvo Pärdi koorimuusika kõrvale Ameerika Ühendriikide ühe tuntuma ja enim esitatud helilooja David Langi värske vokaalloomingu. Helilooja on ka ise festivalil kohal.

Rohkelt tunnustusi saanud David Langi muusika tugineb sügavalt klassikalisel traditsioonil, kuid samal ajal loob ta pidevalt uusi vorme. Viljaka heliloojana on tema teoste kataloog mitmekesine, sisaldades oopereid ja muusikat teatrile, orkestri-, kammer- ja sooloteoseid. Lang on loonud muusikat filmidele, nende seas itaalia režissööri Paolo Sorrentino linateosed.

PÄRT. Sünnipäevakontserdid Tartus ja Tallinnas

Arvo Pärdi sünnipäeval 11. septembril saab tähistada uue albumi sündi. Saksa plaadifirma ECM värskele Arvo Pärdi autoriplaadile on Tõnu Kaljuste koos oma kollektiivide Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga jäädvustanud seni salvestamata teosed või teoste uuemad versioonid, solist on sopran Maria Listra. Salvestus toimus eelmise aasta septembris Tallinnas Metodisti kirikus. Album «Tractus» on ECMi välja antud Pärdi autoriplaatide reas juba seitsmeteistkümnes.

Pärdi päevade kontserdid toimuvad 2.–11. septembrini üle Eesti.