INTERVJUU ⟩ Plaadifirma, mis ei pea jõudma kasumisse

Maaelu käib Õunaviksi plaatidega kuidagi loomulikumalt kaasas kui linnaelu. Plaadifirma boss Villem Valme proovimas traktori võimekust. Foto: Kalle Veesaar

Väike, kuid lugupeetud plaadifirma Õunaviks saab 20. Arvestades praeguse sajandi muusika- ja meediatööstuse trotskistlikku vaimu (permanentne revolutsioon) on see pikk aeg.

Õunaviksi alt väljunud plaatide levinumateks märksõnadeks võiks olla sürrealism, tubasus, pehmus, kergus. Laupäeval tähistatakse Von Krahlis juubelit peoga. Tähtsaks päevaks ilmub ka sellises haruldases formaadis nagu seitsmetolline vinüül Liis Ringi ja Pastaca topeltsingel «Bellamor».

Õunaviks on ühemeheplaadifirma ja selleks üheks meheks on Villem Valme. Vägeva plaadifirmabossina ta ennast ei tunne ja ütleb, et artistile jääb alati viimane sõna.

Kuna ta ühtegi senti firma arvelt välja ei võta, julgeb ta ka riskida. «Iga plaat ei pea kasumit teenima, on plaate, mis aja jooksul siiski on saanud nulli või plussi. Liis Ringi 2014 Cirkli all ilmunud debüüt jõudis alles nüüd nulli, selles mõttes on pika perspektiiviga hea plaadifirmat teha,» räägib ta. Kuigi raha pole siin sedakorda põhiküsimus.