Statistika reedab: kui palju käidi Eestis eelmisel aastal teatris?

Üks vaadatumaid etendusi oli 22 000 silmapaari ette jõudnud Tallinna Linnateatri «Kalaranna 28» Foto: Siim Vahur

Tartus Draama festivalil esitleti neljapäeval, 7. septembril 2023 aastaraamatut Teatrielu 2022 ning ühes sellega anti lühiülevaade eelmise aasta teatristatistikast. 

Võrreldes 2022. teatriaastat eelneva, 2021. aastaga, võivad ilmselt kõik arve teadmata julgelt ja ootuspäraselt öelda, et ju oli kõike rohkem, sest teatritegevus sai toimuda kõigil päevadel nagu tavapärastel aastatel. 2022. aastal jõudiski koroonaajaga võrreldes teatrisse rohkem vaatajaid, repertuaaris oli rohkem lavastusi ja etendusi. Lühidalt võib öelda, et Eesti teatrit käis 2022. aastal vaatamas üle 1,1 miljoni vaataja (1 120 330), kokku andsid teatrid 6 745 etendust ja mängukavades oli kokku 656 lavastust, millest 239 olid uuslavastused.

2022. aastal andsid Eesti teatrid keskmiselt 18 etendust päevas, ühel etendusel oli keskmiselt 166 vaatajat ja teatrisse jõudis keskmiselt päevas kokku 3 063 vaatajat (2019 oli neid 3 489).

Tavapärastel aegadel oleks teatriaasta võrdlusaluseks eelnev aasta, kuid 2022. aasta puhul huvitab meid ilmselt kõige enam, kas teatritegevus taastus, kas arvudes jõuti koroonaeelse aja tasemele. Viimane tavapärane teatriaasta oli 2019, kui oli keskmiselt 19 etendust päevas ja ühel etendusel u 184 vaatajat.

Tõesti ei piiranud varasema kahe aasta riiklikult kehtestatud korraldused otseselt enam teatrite tööd ja piirangute tõttu ei pea 2022. aasta etenduspäevade arvus küll mahaarvamisi tegema, aga siiski olid aasta esimesed kuud eelnenust mõjutatud, tehti tihedat koostööd riigiga ja oldi tavapärasest ettevaatlikumad ning oli teatreid, kes terviseprobleemide või ettevaatusabinõuna lükkasid edasi esietendusi või pidid ridamisi etendusi ära jätma. Need mõjud kajastuvadki just etenduste ja sellega seotud külastuste arvus. 2019. aastaga võrreldes anti vähem etendusi (- 302) ja oli vähem vaatajaid (- 152 973).

Uusi tegijaid lisandub endiselt iga aastaga. Kui 2019. ja 2020. aastal osales andmetega 65 erinevat teatrit ja projekti, 2021. aastal 83, siis 2022. aastal on tegijate koondarvuks 92. Koos tegijate arvuga on kasvanud ka repertuaaris olevate lavastastuste arv: 2019. aasta 610-lt 656-le, samuti esietenduvate uuslavastuste arv 222-lt 239-le.

Linna- ja riigiosalusega teatrite uuslavastuse arv oli 92 (mis on vahepealse aja 65-lt jõudnud 2019. aastaga sama arvuni). Kuid riigi- ja erateatrite suhe liigub iga aastaga tasapisi erateatrite kasuks: kogu repertuaari 656 lavastusest kuulus riigiteatritele 302 lavastust, mis on 46,2% ja võrreldes eelnevate aastatega veidi vähenenud – 2019 oli see 51,5%. Protsentide keeles oli erateatrite osa 53,8% lavastustest, 52,7% etendustest ja 35,8% külastustest.

Aastaraamat «Teatrielu 2022» Foto: Raamatukaas

Enimkülastatud teatrite hulka kuuluvad endiselt Rahvusooper Estonia (118 494 vaatajat), Vanemuine (106 472) ja Draamateater (101 907). Draamateatri koroonaaegsest esikohast on muusika- ja tantsuteatrite järel saanud taas tavapärane kolmas, kuid sõnateatritest on ta jätkuvalt külastatuim. Üheteistkümne riigi- ja muinitsipaalteatri külastuste arv kasvas 738 049-le (pea kahekordne võrreldes eelneva aastaga – kasv 350 725 vaataja võrra).

Eraetendusasutustest kogusid enim vaatajaid Vana Baskini Teater (25 475), üle 20 000 vaatajaga järgnesid Piip ja Tuut Teater (22 013), Thors Teater lavastusega «ADA. Rääkimata lugu» (22 000) ning Fine 5 Tantsuteater (20 644), seejärel VAT Teater (16 985) ja Von Krahli Teater (16 024). Üle kümne tuhande vaataja kogusid veel kaheksa teatrit: Teater Sõber (14 436), Tartu Uus Teater (13 500), Tuuleveski (12 674), Vaba Lava (12 585), Ekspeditsioon (12 236), Haltuurakunst e Märt Avandi «40» (11 218), Theatrum (10 934) ja Eesti Tantsuagentuur (10 226).

2022. aasta paistab silma just suvehooaja 105 lavastusega (sh 51 uuslavastust), mille suurprojektid – Tallinna Linnateatri «Kalaranna 28» (29 etendust, 22 632 vaatajat) ja THORS teatri «ADA. Rääkimata lugu» (15 etendust 22 000 vaatajaga), mis mõlemad on ka 2022. aasta enim vaadatud lavastused. Teatrite põhirepertuaaris olevatest lavastustest pakkus neile vaatajate arvuga konkurentsi Draamateatri lavastus «Lehman Brothers» (49 etendust, 21 790 vaatajat), mida on kolme aasta peale kokku näinud üle 44 178 vaataja.

Kui vaadata uuslavastuse osakaalu lavastusliikides, siis vaheldub kõige aktiivsemalt mitmeliigi- ja tantsulavastuste repertuaar, kus uuslavastused moodustavad kogu repertuaarist vastavalt 47,3 ja 50,8 protsenti. Lavastuste eluiga on kõige pikem nukulavastustel (uuslavastusi 8,8%), muusikalavastuste (30,4%) ja sõnalavastuste (34%) repertuaar vahetus kolmandiku ulatuses.

Keskmine pilet oli kõige kallim muusikalavastustel – 18,6 (ilma käibemaksuta), võrdsed olid sõna- ja tantsulavastuste piletid 15,8 euroga ning pisut odavamad mitmeliigilavastuste piletid 12,1 euroga, kõige odavamad olid tsirkuse 4,4 ja nukulavastuse 6,5 eurosed piletid. Kuna võrreldes koroona-aastatega kasvas etenduste ja vaatajate arv, siis ühes sellega on ka teatrite piletituludes märgatav kasv – ligi seitse miljonit. Kahe aasta võrdluses on keskmine piletihind tõusnud vaid 0,4 eurot (15,4 eurole).

Riigi tegevustoetust, küll erinevas mahus, said 26 teatrit, lisaks sai veel kolm teatrit toetusi projektideks ja kulude katteks. Erinevas mahus munitsipaaltoetust said 22 era- ja riigiteatrit, enamik neist projektitoetusena või haldus- ja muude kulude katteks. Tööjõukulude katteks said kohalikult omavalitsuselt toetust Tallinna Linnateater, Kuressaare Teater, Ilmarine, Tuuleveski ja Paide Teater. Suurim toetaja oli loomulikult Tallinna linn, aga samuti Tartu, Kuressaare, Pärnu ja Paide. Väiksemaid projektitoetusi eraldasid Narva, Viljandi ja Rakvere omavalitsused.

Viiendat korda on Teatrielu kroonikas statistiliste andmetega ka harrastusteatrid. Vahepealsed koroona-aastad ja elukallidus on nendes arvudes ehk kõige selgemini näha – kõik püsib koroonaaja tasemel ega ole veel tõusule pööranud: 38 harrastusteatri 107 lavastusest 58 olid uuslavastused, anti 467 etendust ja vaatajaid oli 27 907. 2019. aastal osales 48 teatrit 162 lavastuse ja 40 413 vaatajaga.

Erinevatele sihtrühmadele mõeldud festivale oli 26, millest suur osa olid rahvusvahelised, välja arvatud raadio-, harrastus- ja tudengiteatrite festivalid. Eesti teatrid on läbi aastate andnud keskmiselt 10% etendustest välismaal, 2022. aastal jäid välismaal antud etendused (120) siiski 1,8% juurde ja nende etenduste külastuste osakaal oli 1,1% aasta külastustest. 2022. aastal anti väljaspool Eestit etendusi 33 lavastusega 22 riigis.

Etenduste ülekandeid või siis spetsiaalselt voogteatrina esitamiseks mõeldud etendusi andsid regulaarselt eˉlektron ja Kellerteater ning rahvusvaheline veebilavastus oli VAT Teatri kavas. Teiste puhul oli tegemist kas heategevuse (stand-up teater POINT) või festivalietenduse ülekandega (R.A.A.A.M., Vaba Lava). Jätkuvalt kanti mitmed teatrite korraldatud loengud, seminarid ja vestlused kunstnikega üle veebikeskkonnas.

Koos festivalide, kontsertide, ballide, filmiõhtute, loengusarjade, töötubade ja etendustegevusega panustasid teatrid 2022. aastal Eesti kultuuriellu 9 700 kultuurisündmusega 1,32 miljonile külastajale.

Eesti teatristatistika 2022. aasta andmed on avaldatud kogumikus Teatrielu 2022, mille teise osa moodustab kroonika. Lisaks statistilistele andmetele on seal avaldatud ka ülevaade teatriaastal toimunud sündmustest, ülevaated teatriorganisatsioonide tegevusest, festivalidest jm.

Lühidalt viimase kolme aasta võrdlus:

2021: repertuaaris 571 (sh uuslavastusi 211), etendusi 4790, külastusi 651 097
2020: repertuaaris 539 (uuslavastusi 166), etendusi 4785, külastusi 727 316
2019: repertuaaris 610 (uuslavastusi 222), etendusi 7047, külastusi 1 273 303