Urmas Sisask – helilooja, kes pani laulma nii tähistaeva kui partorgi

Urmas Sisask ja Jäneda lossitorni observatooriumi teleskoop. Foto: Erakogu

Homme on helilooja Urmas Sisaski 63. sünniaastapäev. Jänedal toimuva klaverikontserdiga seoses on põhjust meelde tuletada mõned lood Sisaski taevavaatlustest ja astronoomiahuvist.

On enesestmõistetav, et näiteks lauljaga käib kaasas mingi isikupärane lugu – laulja on alati nähtav. Helilooja tegevus on tavaliselt varjatum, teosed sünnivad kusagil hämaras loomingulises ruumis, kuhu keegi ei pääse, ja helilooja meetodeid tunnevad peamiselt muusikateadlased ning kõige pühendunumad fännid.

Mõnel juhul on siiski ka helilooja staar. Sisaskiga nii on läinud ja tal polnud vaja midagi välja mõelda. Juhtus, et tema teine huvi oli kirjeldatav ühe lausega ja selle mõistmine ei nõudnud kelleltki vähimatki pingutust. Lihtsalt – vaata öösel taevasse. Tähtede illumineeritud geomeetria on emotsionaalselt mõjutanud kõiki inimesi sealtmaalt, kui tegelikkuse üle järelemõtlemine algas, ja tõenäoliselt on see kestnud juba miljoneid aastaid. Piisavalt pikk aeg, et moodustada kuppel kogu inimkultuuri kohale.