Näitlejate päevik. Kuidas valmis etendus Eesti tuntuimast kunstnikust?

«Kabaree. Põrgu» proovis vasakult Meelis Põdersoo, Maria Paiste, Ago Soots, Rasmus Järvesaar, (peaaegu varjatud: Hanna Maria Saar), Margo Teder, Karolin Jürise.  Foto: Leon Allik

VAT Teatris esietendub 20. septembril Tanel Saare lavastatud «Kabaree. Põrgu», mis nopib Eduard Wiiralti kahelt detailirohkelt gravüürilt kimbu tegelasi ja annab neile loo.

Wiiralt oli nii andekas, et kui 1925. aastal määras kultuurkapital talle stipendiumi enesetäiendamiseks Pariisis ja ta pummeldas selle Tallinnas maha, määrati see talle uuesti.

Mark Soosaare filmis «Maised ihad» otsib naine Wiiralti pildilt «Virve» sedasama oma pilti, mille ta häda tõttu müüs 140 rublaga. Nii odavalt seda enam ei saa.

Algses kabarees eeskava puudus, selle eest hoolitsesid külastajad ise, teiste seas helilooja Erik Satie. Kankaani tantsis lihtrahvas ja sel puudus koreograafia. Kui palju on Saare teoses lihtrahvast, kui palju John Kanderit ja Damien Chazelle’i?

«Põrgu» proovipealkiri oli Wiiraltil «Hallutsinatsioon». Skisofreenia üks sümptom on hallutsinatsioon. Skisofreenia nimetus tuletati vanakreeka sõnadest schizein (lõhestumine) ja phren (hing). Haiguseks hakati seda pidama hiljaaegu. Vaino Vahing ütles, et skisofreeniat pole olemas ja seda saab mängida.

Küsisin VATi näitlejatelt mõtteid «Kabaree. Põrgu» prooviperioodil. Kas ja milliseid piire ületati?