KULTUURIS KUUM ⟩ Miks lavastada vene kirjandusklassikat sõja ajal?

Hele Kõre, Rain Simmul ja Indrek Sammul Tallinna Linnateatri lavastuses «Ülestähendusi põranda alt». Foto: Siim Vahur

Tänavuse Draama festivali kõige huvitavam lavastus tuli Viljandist. Ugala «Kolm ahvi» polnud tervikuna kõige tugevam, aga oma sõnumiga seadis kammertooni festivali kavas olnud lavastuste ja võib-olla ka suure osa Eesti teatri mõistmiseks.

Ugala lavastaja Ringo Ramuli, dramaturg Priit Põldma ning näitlejate ühislooming «Kolm ahvi» jutustavad loo inimestest, kes püüavad kriisi ajal halbade uudiste vooga toime tulla ja sulguvad endasse. Seda kuuleb ju sageli, et keegi ütleb, et tema ajalehti ei loe ega taha maailmast midagi teada.

Oletan, et lavastuse idee sündis koroonakriisi ajal, aga esietenduseni jõudis «Kolm ahvi» mullu oktoobris. Sisu võin julgesti ära rääkida, sest juba selle aasta oktoobri algul on lavastuse peied. Ma ei tea, miks hea materjaliga on nii läinud, et nõnda kiiresti kavast maha võetakse.