ARVUSTUS ⟩ Millised on naised, kes ei taha endale pangakontot?

Janek Vadi lavastuses Tramm nimega Iha Foto: Elena Koit

Kui ma millestki esietenduse järel puudust tundsin, siis vestlusringist lavastuse «Tramm nimega Iha» tegijatega. Ma ei tahtnud küsida, kuidas lavastus sündis. Tahtsin kuulda, kuidas kõlab Maarja Miti hääl loomulikuna.

Blanche Dubois rääkis ligi kolm tundi ebaloomulikult kõrgelt, isegi kiledalt, püüdes lisada oma toonile siirust. Nii kõneles Maarja Miti tõlgenduses naine, kes enam ei tea, kes ta on ja kus ta on. Niiviisi võiks rääkida inimene, kes on kaotanud kõik. Nõnda rääkis näitekunsti üks tähtsamaid naistegelasi Ugalas laupäeval Karl Koppelmaa lavastuses.

Ma vist väga palju ei liialda, kui kirjutan, et Tennessee Williamsi näidendi lavastus Ugalas tõstab vähemalt nendeks õhtuteks, mil «Trammi nimega Iha» mängitakse, Viljandi tähtsaks paigaks Eesti teatrielus. Esiteks näidend ise, elav klassika, mida tõlgendatakse aina uuesti ja uuesti kogu maailmas. Eestiski, Estonias näeb uue aasta esimeste kuudel taas näidendi järgi valminud balletti.