Raamatus mainitud pagulaseestlase taustaga Jüri Estam, kes puutus Andres Mustoneni ja tema ansambli Hortus Musicusega kokku, kui Eesti oli okupeeritud ja tema oli Vaba Euroopa korrespondent Saksamaal, ütles meie mõttevahetuses raamatu üle, et ta pole kunagi kohanud nii dünaamilist ja energilist inimest kui Andres Mustonen.
Estam meenutab, millist köietantsu pidid nõukogude ajal muusikud läänes tegema, et koputajad, väikesed lurjused, üle mängida. Estam leiab, et tihti Eestis ei mõelda, milliseid logistilisi lahendusi on pidanud Andres Mustonen leidma, et tal endal ja Hortus Musicusel oleks leib laual, ning sellepärast on hea, et muusiku sihikindel ja pühendunud teekond, tema elukaar, on raamatus hästi esile toodud.