Jaanus Samma «Raudmehed» jätkab tuttavatel radadel. Kordusele toetuv järjepidevus pole asjana eneses ei patt ega voorus ning osaval käsitlemisel suudab see ka peituda, luues hoopis uudsuse illusiooni.
ARVUSTUS ⟩ Kalevipoeg uudistab geikultuuri
Kunstnik, kes oma senises karjääris metoodiliselt arhiivitöö, kollektiivse loomingu ning enam-vähem ühe-kahe teema vahel laveerinud, kordab koostöös kuraator Krist Gruijthuijseniga end seekord liiga tuntavalt.
Kõige kriitilisem tuleb kõigepealt ära öelda. EKKMi kolm korrust nelja suurema näitusetoaga jäävad sel korral tühjaks, ruumide suurus neelab näituse alla ning siinnegi arvustus oleks positiivsem, kui ruum ja teosed oleksid teineteisele paremini vastanud. Näitusele sisenedes kohtume Samma eelmiselt näituselt («Vaikelud rahvuslikel motiividel» tarbekunsti- ja disainimuuseumis) tuttava teemaga, president Konstantin Pätsile 468 kodutütre ja naiskodukaitsja tikitud viikingiteemalise rahvusromantilise seinavaibaga (kavand Eda Nõmmik), mis Oru lossi rüüstamise käigus hävis. Sellest on säilinud mustvalged fotod ning värviline lõnganäidiste tutike, mis algsest aimu annavad.