ARVUSTUS ⟩ Kalevipoeg uudistab geikultuuri

Kohijumala nukker põli. Jaanus Samma «Apollo» 2023, malm. Vorm ja modelleerimine Taavi Tiidor ja Bruno Kadak. Foto: Paul Kuimet

Jaanus Samma «Raudmehed» jätkab tuttavatel radadel. Kordusele toetuv järjepidevus pole asjana eneses ei patt ega voorus ning osaval käsitlemisel suudab see ka peituda, luues hoopis uudsuse illusiooni.

Kunstnik, kes oma senises karjääris metoodiliselt arhiivitöö, kollektiivse loomingu ning enam-vähem ühe-kahe teema vahel laveerinud, kordab koostöös kuraator Krist Gruijthuijseniga end seekord liiga tuntavalt.

Kõige kriitilisem tuleb kõigepealt ära öelda. EKKMi kolm korrust nelja suurema näitusetoaga jäävad sel korral tühjaks, ruumide suurus neelab näituse alla ning siinnegi arvustus oleks positiivsem, kui ruum ja teosed oleksid teineteisele paremini vastanud. Näitusele sisenedes kohtume Samma eelmiselt näituselt («Vaikelud rahvuslikel motiividel» tarbekunsti- ja disainimuuseumis) tuttava teemaga, president Konstantin Pätsile 468 kodutütre ja naiskodukaitsja tikitud viikingiteemalise rahvusromantilise seinavaibaga (kavand Eda Nõmmik), mis Oru lossi rüüstamise käigus hävis. Sellest on säilinud mustvalged fotod ning värviline lõnganäidiste tutike, mis algsest aimu annavad.

EKKMi on jõudnud Samma juhiste järgi reprodutseeritud Pätsu vaiba mustvalgeid detaile (teostus Kaie Keskküla, Eve Väli ja Annely Õun) ning seesama Valga muuseumi kogudesse kuuluv lõngatutike. Teose juures jääb puudu rabavast ja siduvast elemendist ning seda suurem on kurbus, et kuuldavasti kuraatori tahtel jäi ära teose osana mõeldud näidistuti tuntavalt suurendatud koopia.