NÄDALA FILM ⟩ Ammu pole nii uhket ulmekat näinud

Vaimukas kaader «Loojast»: sünteetiline lapsuke õnnistab kõndivat pommi. Foto: Filmikaader

Värske ulmefilm «Looja» on visuaalselt nauditav suurteos, mis peibutab küll intellektuaalselt huvitava probleemiasetusega, kuid taandub lõpuks ikkagi tavapäraseks märuliks. Mitte et see tähendaks, nagu oleks kaks tundi asjatult kulutatud.

«Looja» viib vaataja 40 aastat tulevikku ja tegeleb seal inimese ning tehismõistuse, AI vaheliste suhetega. Selles ajajoones on inimkond juba mõnda aega edukalt robootikat arendanud, metallist ja plastis koduabilised on igapäevane nähtus. Tehismõistustele tehakse ülesandeks ka kodumaa kaitse, aga kuskil lähevad juhtmed sassi ja umbes kümne aasta eest (filmi ajaskaalas) hävitaski AI tuumapommiga Los Angelese. Sellest ajast saadik on USAs sellised uuringud keelustatud ja robotid hävitatud.

Aga kuskil täpsemalt määratlemata Uus-Aasias elavad inimesed ja robotid endiselt harmooniliselt koos. USA näeb selles ohtu inimkonnale ning hakkab muidugi meid selle eest kaitsma, riputades sõnakuulmatute piirkondade kohale hiiglasliku orbitaalse relvaplatvormi Nomaad. Sealt saab siis Jehoova vägevusega kohut mõista.