Tõlkijate päev: kas tehisaru hakkabki meile edaspidi kõike tõlkima?

Tehisintellekt. Pilt on illustreeriv. Foto: imago/Rüdiger Wölk

Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis pakutakse kirjaliku tõlke alast haridust magistritasemel juba enam kui 20 aastat. Samas on koos masintõlke ja tehisaru arenguga hakanud üha laiemalt levima mõtteviis, et tõlkijat kui sellist ei olegi enam vaja ja masin suudab kõik vajaliku töö ära teha. Seega, milleks siis veel tõlkealane haridus? Tihti meenub tõlkija vaid siis, kui juhtutakse lugema n-ö halba tõlget ja sageli võib kohata suhtumist, nagu oleks tõlkija lihtsalt keegi, kes paneb teksti lähtekeelest sihtkeelde, ilma et tal endal oleks sealjuures midagi otsustada.

Tehisaru ja masintõlke kiire arengu taustal on vast paslik vaadelda just neid viimaseid omadusi, sest ka näiteks ajuteadlase Jaan Aru väitel on inimese ja masina suurim vahe esialgu veel tõsiasi, et masin ei tee midagi ise, s.t masinal puudub eneseteostusvõime (Jaan Aru (2022). «Loovusest ja logelemisest». Ajujutud OÜ ja Jaan Aru). Seega inimtõlkija, kes teadvustab endale oma agentsust, eneseteostusvõimet ja loomingulisust ei konkureeri hetkel veel ilmtingimata masinaga.