INTERVJUU John Lydon: me peame idiootidel silma peal hoidma (1)

Copy
John Lydon ei usu valetamisesse. Need sõbrad, kellele sa valetama pead, et nad sind kõrgemalt hindaksid, pole tegelikult üldse su sõbrad, leiab ta.
John Lydon ei usu valetamisesse. Need sõbrad, kellele sa valetama pead, et nad sind kõrgemalt hindaksid, pole tegelikult üldse su sõbrad, leiab ta. Foto: Dominic Lipinski

On ilmselt vähe niivõrd legendaarseid punkikoone, kui seda on John Lydon, kes juba 12. oktoobril ansambliga Public Image Ltd Tallinnas üles astub.

Eestis oli juba pime, kui John Lydon oma Los Angelese kodust videokõnele vastas. Tal oli hari peas ja hambus sigaret, taustal paistis värvikirev kunst. Lydon teatas veel enne, kui ma midagi küsida jõudsin, et tal läheb tõeliselt vägevalt ning tõotas, et pärast seda intervjuud ma enam õhtul magada ei saa.

Vestlus toimus inglise keeles.

Te ütlesite 2011. aastal Areenile intervjuud andes, et järgmine kord, kui te Eestisse tulete, siis te kindlasti nutate. Kavatsete te seekord nutta?

Kui ma jätkan elamist sel moel, nagu ma praegu elan, siis ma kindlasti nutan. Ma ei saa selle vastu. Ja andke andeks, aga mu naine suri hiljuti, ma kirjutasin temast laulu ning kui ma seda lauldes nutan, siis ma loodan, et publik nutab minuga koos.

Lõppude lõpuks olen minagi inimene.

Kuidas te sellega toime tulete?

Mul läheb hästi, peab minema. Ma olen ellujääja.

Ma ei saa lubada ühel olukorral, kui tahes traagilisel, ennast maha murda. Ma olen alati uskunud, et suurim kingitus, mis sul elus on, on elu ise.

Aga tulles tagasi sinu eelmise küsimuse juurde, siis ma muidugi nutan, kui Eestisse jõuan. Mul on Eestist ainult väga head mälestused. Ma usun, et eestlastel on minust ka ainult soojad mälestused. Ja peavadki olema! (Lydon läidab sigareti.)

Tagasi üles