INTERVJUU ⟩ Liis Nimik: mu film sündis tundest, mis lapsena kasvades oli

Oma esimest täispikka dokumentaalfilmi tehes mõistis Liis Nimik, et peab õppima usaldama elu juhuslikkust. Foto: Eero Vabamägi

Aastaid tagasi otsustas kogenud dokumentalist ja montaažirežissöör Liis Nimik minna filmikaameraga avastama Eesti äärealasid, kus inimesed elavad vähenõudlikult, loodusega ühes harmoonilises rütmis, kütavad ahju, söövad tagasihoidlikult ning – filmitegija üllatuseks – hakkavad oma rahuliku elu mõjul isegi muusikaga tegelema.

Nimiku avastusretkest roheluses kasvas välja üks selle aasta parimaid Eesti dokumentaalfilme «Päikeseaeg». See 16 mm filmile üles võetud film mõjub vaikse, ent meelitava kutsena kohtadesse, mille rütmi me südames aimame, mida me nostalgiliselt hinges mäletame ja mille poole sisimas püüdleme.

Kuna tunneme teineteist, siis sinatasime.