Jugoslaavia salajane tuumaprojekt: serblased tegid oma «Oppenheimeri» (1)

Kultuuritoimetus
Copy
Kaader filmist «Süsteemi valvurid»
Kaader filmist «Süsteemi valvurid» Foto: Filmikaader

Tänavuse Pimedate Ööde filmifestivali avab Dragan Bjelogrlići põnevusdraama «Süsteemi valvurid», mis räägib kontrolli alt väljuvast Jugoslaavia salajasest tuumaprojektist. Serbia «Oppenheimeriks» nimetatud film põhineb Goran Milašinovići raamatul «Vinča juhtum» ja võitis tänavu suvel Locarno festivalil Piazza Grande 8000-pealise vabaõhupubliku ees maineka filmiajakirja Variety kriitikute preemia.

Filmi tegevus toimub aastal 1958. Käib külm sõda. Salastatud tuumaeksperimendi käigus vallandub radioaktiivne kiirgus. Neli kiiritatud jugoslaavlast eesotsas eksperimendi juhi professor Popovićiga viiakse Pariisi.

Ainus võimalus nende elu päästa on siirata luuüdi – operatsioon, mida pole veel maailmas tehtud. Ainuke, kes seda suudaks, on onkoloog Georges Mathé – paraku on ta aatompommi veendunud vastane! Kaks professorit, kaks maailma ja kaks ideoloogiat põrkuvad.

Reedel, 3. novembril Alexela kontserdimajas toimuval PÖFFi avatseremoonial, mille piletid on müügil alates tänasest, antakse kätte ka festivali elutööauhind ja Bruno O`Ya noore näitleja stipendium. Õhtu loominguline juht ja produtsent on Kristiina Tinnu Tang ja lavastaja Siim Tõniste. Muuhulgas jõuab avamisel ekraanile Ukraina audiovisuaalne kunstiprojekt «Seinamaalingud», mis asetab vaataja rusudes hoonetel leiduva Banksy tänavakunsti kaudu silmitsi sõjapurustustega.

«Süsteemi valvurid» juhatab ühtlasi sisse PÖFFi tänavuse fookusprogrammi, mis on pühendatud Serbia ja tema lähinaabrite Sloveenia, Horvaatia, Montenegro ja Põhja-Makedoonia filmikunstile. Lisaks uuematele linateostele on kavas esinduslik retrospektiiv, mis tutvustab Jugoslaavia uue laine ja selle esileküündivaima osa, nn musta laine filme.

Tegu on 1960–1970ndate Jugoslaavia filmikunsti vähetuntud, aga väga intrigeeriva peatükiga, mis käsitles vormiliste otsingute kaudu ka sotsialistliku ühiskonna tabuteemasid ja inimese pimedamat poolt.

Kõik retrospektiivi filmid on restaureeritud.

Tiina Lokk
Tiina Lokk Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

PÖFFi juhi Tiina Loki sõnul väärib selle regiooni filmikunst, mida teatakse Eestis, nagu ka terves Põhja-Euroopas ainult mõne üksiku nime kaudu, avastamist ja laiemat tutvustamist. «Meie fookusriike ei seo mitte ainult ühine minevik, vaid ka tihe filmialane koostöö – ükskõik kui keerulised ajad ja suhted ka ei oleks, ikka on leitud võimalus ühiselt filme toota ja selle kaudu kultuurisildu ehitada,» ütles ta.

Nelja riigi – Serbia, Sloveenia, Montenegro ja Põhja-Makedoonia – koostöös on valminud ka festivali avafilm «Süsteemi valvurid».

Mahuka programmi on kokku pannud PÖFF koos Serbia, Horvaatia, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Sloveenia filmikeskustega.

Koguni kolme filmi saab Tallinnas näha esimest korda maailmas: Montenegro lavastaja Ivan Marinovići komöödia «Vaiki igavesti» osaleb PÖFFi põhivõistlusprogrammis, samuti Montenegrost pärit Nemanja Becanovici film «Supermarket» «Põhjusega mässajate» võistlusprogrammis ja Serbia režissööri Kosta Djordjevići «Magus kaotusvalu» noorte- ja lastefilmide festivali Just Film noortefilmide võistlusprogrammis.

Sloveenia režissööri Janez Burgeri filmi «Vaatlus» ja Serbia režissööri Radoš Bajići filmi «Halyardi kangelased» saab näha esimest korda väljaspool oma kodumaad.

Vladimir Perišići film «Kaotatud maa» oli ainus Ida-Euroopa linateos, mis osutus tänavu valituks Cannes´i festivali võistlusprogrammidesse – see osales «Kriitikute nädalal».

Mladen Djordjevici sotsiaalne õudusdraama «Töölisklass läheb põrgusse» lõi laineid Toronto filmifestivalil.

Goran Stolevski film «Majapidamine algajatele» esilinastus Veneetsia festivalil ja esindab Põhja-Makedooniat mitteingliskeelse filmi Oscari konkurentsis.

PÖFFi noorte- ja lastefilmide festivali Just Film kavast leiab veel Horvaatia režissööri Neven Hitreci lastefilmi «Paulina P. päevik» ja Bosnia režissööri Una Gunjaki noortefilmi «Ekskursioon».

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles