INTERVJUU Ingmar Jõela: koreograafina painutad sa aega ja ruumi enda ümber

Copy
Elu teeb Jõela sõnul absurdseks suhteliselt täiesti juhuslik sünd siia maailma ning seda täiesti juhuslikul ajal täiesti juhuslikku kohta. Fotol ringmaster Ingmar Jõela.
Elu teeb Jõela sõnul absurdseks suhteliselt täiesti juhuslik sünd siia maailma ning seda täiesti juhuslikul ajal täiesti juhuslikku kohta. Fotol ringmaster Ingmar Jõela. Foto: Aleksander Eeri Laupmaa

Reedel esietendub Noblessneri valukoja Nobeli saalis koreograafi ja lavastaja Ingmar Jõela lavastus «Circum Absurdum», mis segab omavahel moodsat tsirkusekunsti ja kabareed, kõigest muust rääkimata.

Kunstiliselt ambitsioonika ettevõtmise süžeed on inspireerinud elu ise ja end igapäevaelus paljastav absurd, mis ühtaegu nii hirmutab kui ka inspireerib.

Jõela sõnul «Circum Absurdum» suisa nõuab, et inimene kujutaks end 1920. aastatesse, turuplatsile ja sinna ehitatud telki, kus ootavad ees loomad, hirmutavad trikid ja eksootika, mida mujal pole võimalik kogeda.

Kujutan ette, et teil läheb hetkel väga kiirelt, vaba hetke võib-olla ei olegi.

See ongi hästi ju. Üldiselt on minu ajaveetmise viis ja vorm sellised, kus ma saan kõik vabad hetked võimalikult täis toppida kõiksugu tegemisi, ettevalmistusi, proove. Mulle meeldib, kui saan oma päevad seiklustega täita.

See kõik on ju töö?

Jah, aga samas ei ole. Ma ise tunnetan küll sedamoodi, et olen üks õnnelik inimene, kes on suutnud oma töö hobist välja kasvatada, ehk ma ei tunne küll niimoodi, et pean end hommikul sundima üles ärkama või mingeid asju tegema. Ma ikkagi ärkan üles ja teen seda, mida ma kõige rohkem siin maailmas üldse armastan ja oskan.

Minu õnneks ei ole seal vormilist kellaaega, millal see algab ja millal lõpeb.

Tagasi üles