NÄDALA PLAAT ⟩ Muusikaline erioperatsioon klassika vastu

Pink Floydi legend Roger Waters salvestas 50 aastat hiljem uuesti bändi legendaarse albumi «The Dark Side of the Moon». Foto: Daniel DeSlover

Hiljuti 80 saanud Pink Floydi asutajaliige Roger Waters põeb mingit veidrat võigast nakkushaigust, mis vahel tabab vanemas põlves neid muusikuid, kes on noorpõlves tahtnud maailma muuta ja on seda tõepoolest ka muutnud. Tõbi on hävitanud kunagised ideaalid ja ande, alles on jäänud üksnes veidrus, kibestumine ja ülimalt deformeerunud maailmapilt.

Watersist on kuidagi saanud Putini tulihingeline toetaja ja Ukraina sõja pooldaja, lisaks on ta viimasel ajal esinenud antisemiitlike avaldustega ning käitunud tõtt-öelda tõeliselt tülgastavalt. Nüüd on ta ette võtnud muusikaajaloo ühe olulisima albumi, Pink Floydi «The Dark Side Of The Moon» ümbermõtestamise.

Proovime kuidagi, hambad ristis, jätta korraks kõrvale selle, et tegemist on inimesega, kes õigustab hävitamist, tapmist ja vägistamist, võtame ette tema uusinterpretatsiooni ning selle, kas sellist materjali oli muusikalises mõttes ülepea vaja. Lühike vastus sellele on muidugi «ei».