ARVUSTUS «Estonia» sari – kas suudeti edasi anda kogu valu ja tragöödiat?

Hendrik Alla
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Telesari «Estonia»: kinematograafiliselt kõige pingelisemad kaadrid kujutasid päästeparvelt päästmist
Telesari «Estonia»: kinematograafiliselt kõige pingelisemad kaadrid kujutasid päästeparvelt päästmist Foto: Videokaader

28. september 1994. On tavaline sügisõhtu Estline’i liinilaeval Estonia, mis kurseerib Tallinna ja Stockholmi vahel. Esimene inimene, keda sarjas nägupidi ära tunneme, on meremees Janek Tamm (Kaspar Velberg), kes laeva autodekki kontrollides pahaendelist veepahinat märkab. Ega meile enamat ei seletatagi. Ses sarjas räägitaksegi vähe, näidatakse, lastakse vaatajal ise pilt kokku panna. Esimese osa põhjal on sedagi raske ennustada, kes on selle loo peamised tegelased, kellele me saame kaasa elada – vaatamata sellele, et tegemist on meid kõiki valusalt puudutanud tragöödiale vajab üks hea ja haarav sari kangelasi ja antikangelasi.

Me oleme harjunud, et tänapäeva uudiste- ja tõsielusaadetes on kõikvõimalikes tingimustes võimalik ikka liikuvat pilti salvestada, igal pool on valvekaamerad, turvakaamerad, mobiilikaamerad, me oleme kõik kõigega ühenduses. Sarjas näidatud pinnaltpäästja tegevuse tundski just nagu dokumentaalkaadrite jälgimine (õnnestunud režii ja operaatoritöö). Ega ei ole lihtne pühapäevaõhtuselt õdusasse elutuppa tormise mere jäist möllu tuua, aga need kaadrid said kõheda tunde tekitamisega hakkama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles