Iirlaste Iseult Goldeni ja David Horani näidend räägib loo ühest kooliklassist, kus lapsevanemad kohtuvad õpetajaga, kes soovib aidata neil mõista oma poja õpiraskusi, olla lapsele abiks ja kuidas vanemad sellele reageerivad. Vaikselt algava looga rullub lahti pundar, mis ei ole kokku keerdunud lähiminevikus, vaid juba aastakümnete eest, kui ema-isa alles ise lapsed olid. Mängus vahelduvad näitlejate rollid, korra on nad lapsevanemad ja kanduvad siis ajas tagasi enda lapsepõlve. Ei pääse me keegi tõigast, et oleme oma kodu peeglid ning neid hirme ja arme, mida meile lapsepõlves jagati, kanname terve elu.
