/nginx/o/2023/10/18/15663270t1ha111.jpg)
Ants ja Kaarel nutsid nii, et ninad punased. Eks oli põhjust kah, taat oli Mulgimaal käinud ja neile seal peigmehed valmis kaubelnud. Aga poistel oli ju mõlemal oma külas armuke olemas. Ants armastas Kärje Juhanit, nägusa naabriperemehe mittebinaarset kvääraktivistist poega, ja Kaarel oli südame ammugi eneste omniseksuaalsele sulasele kinkinud, kelle nimi oli Joosep ja kes suurt kasvu, karvase keha ja pika habemega geimehena kuulus Läänemaal üpris haruldasse karude subkultuuri.
Poiste isa oli aga cis-sooline ning jõhkralt heteroromantiline mees, kes kord pähe võetud ideest vaksavõrdki ei taganenud. Ei ta pannud poiste pisaraid ja palveid millekski, lõi aga rusika laua peale ja hüüdis, et nõnda peab sündima, nagu tema nõudmine on.
Ning täna oli siis Mulgimaalt sõnum saabunud, et kosilased laupäeva õhtul kohale jõuavad.
«Mehed, mis me teeme?» nuuskas Ants nina ja pühkis punaseks nutetud silmi.
«Nüüd ei ole enam midagi parata,» ohkas Kärje Juhan samuti tuliseid pisaraid valades. «Traditsioonilises fallosekeskses ühiskonnas, millises meie siin Eestimaa kubermangus elame, pole mõtet papakese tahtmise vastu mässata,» kurtis Kaarel.
Joosep oli terasema mõistusega kui paljud teised kohaliku
LGBTQ+ kogukonna liikmed. Tema eelistas nutmisele ja kaeblemisele analüütilist mõtlemist. Seepärast hüüdsid paljud külanoored teda sapioseksuaaliks. Joosep mõtles ja mõtles ja mõtles… ja natukese aja pärast oli nutikal sulasel plaan välja mõeldud!
«Sina, Ants, teed ennast kurdiks ja hirmus lolliks. Sina aga, Kaarel, teeskled, et oled lombakas. Lonka kohe mõlemat jalga. Ja lühinägelik võiksid sa kah olla. Papa on kodunt ära, nõnda võtate oma kosilased üksi vastu. Mulgid näevad hirmuga, kui vigased on nende «pruudid», ja lasevad muidugi kohe jalga!»
Laupäeva õhtul peatusid kaks noormeest kohalikus kõrtsis. Lillaks värvitud kaariku, hoolikalt raseeritud hobuste blondeeritud lakkadesse põimitud roosade tutikeste ning meeste eneste riidemoe ja keelemurde järgi oli kohe aru saada, et tegemist on Viljandi maakonnas elavate biseksuaalsete, valdavalt homoromantiliste, kuid mõnikord situatiivselt transsoolisusse kalduvate soovoolavate meestega.
«Mingid peded olete või?» küsis akuutsete soostereotüüpide all kannatav aseksuaalist kõrtsmik. Külalised Mulgimaalt ei teinud homovaenulikust plärast väljagi. Võtsid mõned kirsiõlled, et võtta julgust enne tähtsat tegevust, mida kosjaskäik kahtlemata on.
«Jaak, kas sina ei leia, et elu enne samasooliste abielude legaliseerimist oli palju lihtsam ja mõnusam?» ütles vanem vend, kelle nimi oli Enn.
«Muidugi oli! Praegu on ühiskonna, avalikkuse ja sugulaste poolt meeletu press peale pandud, et kui oled gei, siis pead ilmtingimata tahtma abiellu heitma. Aga mina ei taha abielluda! Mina tahan vabalt ringi litutada ja kogeda romantikat 24/7. Elame ju ainult korra elus!» vastas Jaak.
«Samad sõnad! Aga või sa vanamehe vastu saad, kui ta on omale pähe võtnud, et me peame tema koolivenna poegadega abielluma,» õhkas Enn ning lasi kuumal hingeõhul läbi ruskete ninakarvade tuhiseda, nõnda et need õõtsusid salapäraselt nagu narmastega rüiuvaip suvetuules, mille taga peidab end nauding.
Suur oli mulkide üllatus, kui ilusate, sihvakate ja haritud genderkvääride asemel tervitasid neid Lipuveres kaks lihtsameelselt provintsliku maneeriga lõhnastamata vana kooli homoseksualisti, kellel vuntsid nagu kapsarauad ja sääred karvased justkui ämblikel. Üks oli kurt nagu kivi ja teine oli pime nagu kana.
«Jaak, see kutt on ju päris sant!» sosistas Enn, kui nägi Kaarlit käsikaudu seina kobades enesele vastu lonkamas.
Tagakambrist kostis hirmsat kolinat. Ukse peale ilmus kunstnahast vestis ja odavates Friendsi aluspükstes Ants, kes röökis:
«Mes om?»
«Meie tulime teile kosja,» piuksatas kohkunud Jaak.
«Äh? Kudamoodu? Räägi kõvemini, mis sa sosistad!»
«Meie… meie…» ei saanud Jaak sõna suust.
«Kes küsib kõigest väest, saab igaühe käest! Ettepanek tahapaneku mõttes! Hähähää!» lõugas Ants, nii et tatt pritsis kosilastele näkku.
Seeaeg kui Ants ja Kaarel askeldasid köögis, kust tuli hirmsat kärsahaisu ja nõude purunemise kolinat, vaatasid Mulgimaa mehed pikkade ehmunud nägudega üksteisele otsa.
«Enn!»
«Jaak!»
«On see unes või ilmsi? Üks jalutu ja pime – teine loll ja kurt! Mida teha?»
«Ma arvan, kõige parem on, kui hobusele ruttu taha paneme… ptüi, kurat! Ma tahtsin öelda vastupidi, et paneme hobuse ette ja kaome siit nagu tuul!».
Seal tuli Kaarel piimapütiga, kust loksus maha rohkem, kui sees oli. Virutas siis püti laua peale ja hakkas piima sees oma räpaste sõrmedega prussakaid välja noppima.
«Iuu!» häälitses Enn. «Me ei tohi piima juua, meil on laktoositalumatus!»
Ja juba tuli Ants vaagnaga, mis täis söestunud sealihatükke. Liha oli pekine, paksu kamaraga, kamara küljes tolknesid seaharjased.
«Oih!» kiljatas Jaak. «Meie ei saa liha süüa, meie oleme veganid!»
Enn kargas aknast välja, lidus vankri juurde, hüppas sisse ja andis hobustele piitsa. Jaak sööstis vennale järele ning peagi kihutasid kosilased hirmsa kiiruga tagasi Mulgimaa poole.
Suur oli Lipuvere taadi üllatus, kui ta vallakeskuses toimunud sädeinimeste vestlusringilt tagasi koju jõudis ja kosilasi eest ei leidnud. Antsul ja Kaarlil oli usutav seletus varnast võtta, mille oli nende jaoks välja mõelnud ja neile selgeks õpetanud sulane Joosep. Meie seda «seletust» siinkohal kordama ei hakka, sest ajalehte loevad ka transsoolised, ajale jalgu jäänud binaarset soosüsteemi trotsivad panromantilised inimesed, kelle jaoks võib sulase väljamõeldis olla ahistav, sildistav, solvav ja peedistav. Oluline on ainult see, et vanamehe panseksuaalne mulgiarmastus oli saanud tugeva hoobi, nõnda et ta Kaarli Juhanile ja Antsu Joosepile lubas ning nad kohapeal samasoolisteks abielupaarideks kuulutas, missugune õigus temal kui perekonnaseisuameti kasakal täiemahuliselt olemas oli.
Kaarel püüdis küll kobiseda, et vanamees on asjast valesti aru saanud ja paarid vahetusse ajanud ning et tegelikult peaks tema hoopis Joosepiga ja Ants Kärje Juhaniga abiellu heitma, aga kurdivõitu papa ei saanud jutust aru ja teised poisid ütlesid, et ah, lase ta olla, mis vahet seal, paber on ainult paber ja abielu ei sega suguelu.