Ants ja Kaarel nutsid nii, et ninad punased. Eks oli põhjust kah, taat oli Mulgimaal käinud ja neile seal peigmehed valmis kaubelnud. Aga poistel oli ju mõlemal oma külas armuke olemas. Ants armastas Kärje Juhanit, nägusa naabriperemehe mittebinaarset kvääraktivistist poega, ja Kaarel oli südame ammugi eneste omniseksuaalsele sulasele kinkinud, kelle nimi oli Joosep ja kes suurt kasvu, karvase keha ja pika habemega geimehena kuulus Läänemaal üpris haruldasse karude subkultuuri.
Tellijale
Juurikas. Uued vigased pruudid
Poiste isa oli aga cis-sooline ning jõhkralt heteroromantiline mees, kes kord pähe võetud ideest vaksavõrdki ei taganenud. Ei ta pannud poiste pisaraid ja palveid millekski, lõi aga rusika laua peale ja hüüdis, et nõnda peab sündima, nagu tema nõudmine on.