Olav Maran: dünaamilisest eksperimenteerijast vaikelude meistriks

Olav Maran, «Tatari tänav üksiku jalakäijaga», 1964, õli, kartong (40 x 39,5). Foto: Eesti Kunstimuusuem

Kunstnik Olav Maran on oma loometeel teinud läbi põneva teekonna dünaamilisest eksperimenteerijast ja kunstiuuendajast sügava seesmise rahu vahendajaks. Auväärse juubeliga seoses esitame mõningaid killukesi Eesti kunstiloos legendaarseks vaikelude meistriks kujunenud Olav Marani elust.

Täna täpselt 90 aastat tagasi sündis 1933. aastal Tartus Olav Maran (aastani 1937 oli perenimeks Mihkelson). Tema ema Elfriide oli õppinud kõrgemas kunstikoolis Pallas ning hiljem lõpetas Tallinnas skulptuuri erialal Eesti Riikliku kunstiinstituudi (ERKI, 1951). Eesti kultuurimaastikule on Elfriide Maran (1905–1998) oma jälje jätnud eelkõige omaaegse Kunstitoodete Kombinaadi​ skulptuuriateljee juhtimisega (1953–1962) ning vabaloominguga, milles domineerivad figuraalsed kompositsioonid ja laste portreed. Seega oli loominguline õhkkond kodus igati olemas ning laste kunstihuvi ja joonistamine vägagi soositud.