«PIIRIRIIK» 30 ⟩ Piiripealsuse põhiseisund on olla ohustatud

Emil Tode ehk Tõnu Õnnepalu hakkab 1996. aastal publikule ette lugema oma värskest luulekogust «Mõõt». Foto: Malev Toom

«Maad ärgu müüdagu igaveseks, sest maa on minu päralt; sest te olete ju võõrad ja majalised minu juures (3Mo 25: 23).» See vana testamendi repliik juhatab sisse Tõnu Õnnepalu 2009. aastal ilmunud Hiiumaa paradiisist läkitatud kirjade raamatu «Paradiis».

Aga mõneski mõttes sobib see motoks Õnnepalu teistelegi kirjatöödele, sealhulgas 30 aastat tagasi Emil Tode pseudonüümi all ilmunud «Piiririigile», ja kirjaniku kogu loomingule. Elamise ja harimise, enne seda aga karjatamise mõttes võib maal olla praktiline väärtus, ent viimselt kuulub see ikkagi Igavikule või Jumalale või Loojale.

Meie ise, jah, tunnistame omaks teadmise, et oleme võõrad teelised, rändurid või majalised, kes oma teadvustatud eluga hetkeks välgatavad, vormistades selle välgatuse saatuseks, et siis sealsamas kaduda, hajuda olematusse.