KULTUURIS KUUM ⟩ Iga jumala päev võidakse lambid kinni taguda Ja nii juba 25 aastat järjest…

«Aeg-ajalt on Siil autori alter ego rollis, ent rõhutan, Siili ja minu vahele võrdusmärki tõmmata ei tohi,» ütleb Urmas Nemvalts. Tõsi, erinevus on silmaga näha! Foto: Sille Annuk

Veerand sajandit täitus 12. oktoobril ilmselt kõige kauem järjepidevalt ilmunud Eesti ajalehekoomiksi «Mürakarud» sünnist.

Lihtne ja mõttetu vägivald on «Mürakarude» lipukirjaks olnud algusest saadik. «Võib-olla selle pärast, et «Mürakaru» koomusk sündis suuresti Tartu Ülikooli maneeži jõusaalis,» meenutab koomiksi autor Urmas Nemvalts. Jõusaalist on pärit ka algusaastate prototüübid, kuid tänaste tegelaste seas on põhiliselt vaid Hundil kindel prototüüp.

«Aeg-ajalt on Siil autori alter ego rollis, ent rõhutan, Siili ja minu vahele võrdusmärki tõmmata ei tohi,» ütleb kunstnik. Võrdsustamise võimatus on ka ilmselge: Siil, keda ka tihti Karvakeraks hüütakse, ei sarnane sugugi Nemvaltsi soojade ja sõbralike silmade kohal kummuva kõrge lauba hiilgusega. Vaadake ise kõrvalolevalt pildilt.