:format(webp)/nginx/o/2022/04/15/14486375t1h9bfd.jpg)
Jaak Kangilaski mälestuste raamat «Minu elud» (2023) koosneb kahest poolest, eluloost (204 lk) ja teenistusest luures (166 lk). Põnevam on muidugi teine lugu – elu nõukogude sõjaväeluurajana.
Jaak Kangilaski mälestuste raamat «Minu elud» (2023) koosneb kahest poolest, eluloost (204 lk) ja teenistusest luures (166 lk). Põnevam on muidugi teine lugu – elu nõukogude sõjaväeluurajana.
Lugu on kirjutatud ladusa ja kaalutletud jutustusena. Kangilaski luuretegevus jaotub kolme ossa: sõjaväeluures (väljaõpe ja kordusõppused alates 1963), koostöö Rootsi luurega (1981-1993) ja koostöö Eesti kaitsepolitseiga (1993-2003). Huvitav on lugeda ENSV-s toimunud vastuoludest sise- ja välisluure vahel, nuhkidest KUKU klubis ning arvamusi Vaino Väljase ja Johannes Käbini tegevuse kohta venestamise ajal. Autor tutvustab sõjaväeluure ajalugu, väljaõpet, hirmu topeltagentide ja kinnivõtmise ees.