ARVUSTUS Konrad Mägi võetakse rohkem kui alasti

Johanna Jolen Kuzmenko
, kunstikriitik
Copy
Teadlane demüstifitseerib pilti: Konrad Mägi «Pühajärv» (1918–1920) ultraviolettkiirguse all.
Teadlane demüstifitseerib pilti: Konrad Mägi «Pühajärv» (1918–1920) ultraviolettkiirguse all. Foto: Stanislav Stepashko

Konrad Mägi on kuum teema. Tema isik ja kunstiteosed on viimastel aastatel publikumagnetiks muutunud. Kumu projektiruumis on avatud pisike Mägi näitus, mis on Eesti kontekstis ebatüüpiline, sest eksponeeritakse Mägi töödele tehtud tehniliste uuringute tulemusi.

Näitus on intrigeeriv, kuna mõnes mõttes võib Mägi loojamüüdi siin kõrvale jätta, sest väljapanek tegeleb füüsiliselt tema maalidega. Kahtlemata on Mägi maalid kallid ja kuulsad, kuid see ei ole nende juures minu arvates kõige huvitavam. Sel näitusel näeb külmetava kunstniku biograafiliste detailide asemel hoopis kunstimaailma köögipoole üht kõige keerulisemat osa ehk tehnilisi uuringuid. Sellises mastaabis uuringuid ei tehta Eestis sageli – seda väga proosalisel põhjusel ehk Eesti on väike, spetsialiste vähe ja uuringud kallid.

Tagasi üles