INTERVJUU ⟩ Elina Pähklimägi: koolis kutsuti mind siilikeseks

Elina Pähklimägi Foto: Marianne Loorents

Rakvere teatri koolitraumateemalisest lavastusest «Klassis» on saamas üks selle aasta räägitumaid etendusi. Lavastaja Elina Pähklimäe sõnul on see Iirimaalt pärit näidend juba pakkunud äratundmist Eesti pedagoogidele, kes peavad oma töös mõnigi kord astuma lahingutesse üleolevate ja vihaste lapsevanematega, jäädes sageli kaotajaiks.

Pähklimägi sõnab, et mida rohkem vanem oma lapsega tegeleb ja mida rohkem on nende vahel usaldust, seda tervemad on kõik.

Rääkides esmalt teie kui näitlejaga – mis on lavastuse eluaja põnevaim hetk? Kas päris alguses, kui ebakindlust on rohkem? Või lõpus, kui näitlejate energia on täielikult kinnistunud?

Mõlemad on omamoodi põnevad. Alguses tuleb närvilisus sellest, et sa näitlejana ei tea veel, millele inimesed reageerivad. Ja kui millegi peale naerma hakatakse ja liiga ruttu mänguga edasi minna, siis publik ei kuule enam, sest nad on reaktsioonis sees. Alguse närv ja põnevus on väga hea. Samas, kui näitlejad on lavastuse sisse mänginud, jalad enam ei värise ja süda ei sabise sees, tekib julgus teksti sees märgata midagi muud. Minu jaoks on kõige põnevam minnagi vaatama näiteks neljakümnendat etendust, et näha, kuidas lavastus on kasvanud ja saanud näitlejate hilisemat rasvakihti ümber. Vahel on oht, et see läheb liiga paksuks, aga mitte alati.