Nõnda sündis ja suri eestlaste vaba mõttevahetuse organ Soomes

Ajaleht Malevlane, II aastakäik Foto: Repro

Tuhanded eestlased olid 1943. aasta lõpuks sakslaste poolt okupeeritud Eestist Soome pagenud. Suur osa meestest astus vabatahtlikena Soome sõjaväkke, et võidelda meie ühise idavaenlase – Nõukogude Liidu – vastu. Eestlased Soomes vajasid usaldusväärset emakeelset allikat oma infovajaduse rahuldamiseks, eriti olukorra kohta kodumaal.

Seepärast leitigi vajalik olevat regulaarselt ilmuva eestikeelse ajalehe väljaandmine. Suur estofiil ja hilisem Soome president Urho Kaleva Kekkonen (1900–1986) tegi 26. novembril 1943 Kansanhuoltoministeriöle (sõja ajal elukorralduse eest vastutav ministeerium) taotluse Soome armees teenivatele Eesti vabatahtlikele eestikeelse ajalehe väljaandmiseks.

««Malevlane» tahab olla Soomes ja naabermaades viibivate eestlaste, eriti aga Eesti vabatahtlike rindemeeste ajaleheks. Sellisena on ta sihiks olla vabaks eestlaste mõttevahetuse organiks, aidates kaasa eestlaste võitlusmoraali tugevdamisele ja rahvustunde tõstmisele, et saavutada kõikide rahvuslike eestlaste ühist sihti – Eesti iseseisvuse taastamist. Ühtlasi on «Malevlane» erapooletuks informatsioonivahendiks välismaiste ja kodumaiste sündmuste alal. Eriti tahab ta eestlasi tutvustada Soome Vabariigiga, tema ajalooga, soome kultuuriga ning Soome aktuaalsete päevasündmustega. «Malevlane» tahab kõigiti aidata kaasa soome ja eesti vennasrahvaste vastastikkuseks tutvumiseks ja lähenemiseks.»