PÖFFi TEINE POOLAEG ⟩ Elu supermarketis või raamatukogus

Kaspar Jancise animafilmi «Antipolis». Foto: Filmikaader

Kätte on jõudunud PÖFFi ekvaator, pool on tehtud ja pool on veel ees. Ka need, keda PÖFF tabab igal aastal ootamatult, peaksid nüüd leidma need viimased ajad, et end ikka kinno sättida, valida on ju rohkem, kui keegi ära vaadata jõuaks.

Tehke endale teene ja sokutage vaatamisprogrammi mõni lühifilmiseanss. Vastavalt oma eelistustele kas mängufilm, dokk või animatsioon. Lühifilmiseansid on suurepärane võimalus viia end kurssi žanris valitsevate värskete ideede ja uute tulijatega. Need on niisugused Forrest Gumpi ema kommikarbid, kust iial ei või teada, mille otsa satud. No ja kui mõni ei meeldigi, siis ega ta kaua kesta, kohe tuleb järgmine. Seninähtust jäi meeldivalt silma Kaspar Jancise animafilm «Antipolis».

Täispikkade filmide jahil

«Hapnikujaam», režissöör Ivan Tymchenko, linastub põhivõistlusprogrammis veel 12. novembril Solarise kinos. See Ukraina film on sarjast «venelastelt pole kunagi midagi head oodata». Antud juhul on imperialismi löögi all Krimmi tatarlased ja aeg tiksub 1980. aastat, kui Nõukogude Liidus suure uhkusega olümpiamänge peeti. Paljud meist mäletavad seda ise, nii et asjakohane vaadata.