Helikunstniku käes on ikka väga suur võim

Aivar Tõnso helikunstinäitus «Graviteerivad allikad». Kui on piisavalt avarust ja tähelepanu, hakkavad selles atmosfääris kauged ja kummalised ruumid kuju võtma. Foto: Hendrik Alla

Võnke jäävuse seaduse võiks sõnastada nii: võnge ei teki ega kao, vaid muudkui võngub ja võngub ja võngub. Kui teile tundub, et lõpuks ta sumbub, siis tegelikult võngub mujal edasi.

Helikunst ongi võngete eksponeerimine ning hea on teha seda ruumis, sest muidu pääsevad võnked välja ja lähevad võnkuma mujale, kui kunstnik kavatses. Helikunstnik Aivar Tõnso on oma võnked koondanud ARSi projektiruumi näitusele «Graviteerivad allikad», mida tuleks külastada veel enne pühapäeva. Pärast seda enam seal ei võngu.

Tõnso paigutas hämarasse projektiruumi pool tosinat valjuhäälditega varustatud seadeldist. Kokku moodustub 12-kanaliline helisüsteem, mis looja tahte järgi kuulaja ümber nähtamatuid maastikke õhku riputab. Niisugune asi tahab natuke süvenemist ja selle tarvis on näituseruumi pink pandud. Läksin näitusele esmaspäeval kell 16, just siis, kui päike loojus. Õnnetu aeg, kus kogu elu maailmast välja imetakse ja pimeda kõleda masendusega asendatakse. Kuidas kõlavad sellises rõõmuta maailmas Tõnso helid?